“Ehitus saab selle nädalaga nii kaugele, et firma lõpetab oma töölepingu ja annab töö üle. See tähendab, et jääb vaid paigaldada muuseumi sisustus, graafiline ekspositsioon ja audiovisuaalne tehnika,” võtab projektijuht Toomas Muru asja kokku.
“Kui ehitustööd aprillis algasid, siis oli muuseumist ainult karp ? seinad ilma põrandata. Nüüd on kõik olemas: viimistlus, põrandad, valgustus, tualetid, saal on välja ehitatud, vaheseinad olemas,” räägib Toomas Muru Vooremaale.
Kes tegi? Kust raha tuli? Mida toovad need kaks kuud, mis avamiseni jäänud?
“Tegija on aktsiaselts AS Ervin Ehitus, kes vastava riigihankekonkursi võitis. Töödejuhataja Toivo Masur on asja südamega võtnud. Sisekujundaja Oleg Mellov on olnud mu kõige põhilisem nõuandja, oleme tundide kaupa asju arutanud. Muuseum ju väliselt põhinebki paljus tema visioonil. Edasist tegevust olen kõige rohkem arutanud Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhi Janika Kronbergiga.
1,58 miljonit tuli Euroopa regionaalarengu fondist ja 432 tuhat Jõgeva linnalt. Selle avamiseni jäänud aja jooksul tuleb paika saada mööbel ja ekspositsioon ? see tähendab tegelikult kogu sisustamist. Fototapeedid, pildid, käsikirjad?”
Kuivõrd tuli asja vajalikkust tõestada?
“Heas mõttes olen sõda pidanud küll, et asju korralikult teha. Sisekujundaja Oleg Mellov on olnud selles suhtes väga järjepidev. Aga kui järgida sõna-sõnalt bürokraatlikke ettekirjutisi, siis pole üldse võimalik midagi teha.”
Kujundus on muuseumi puhul vist kõige olulisem, ja siin peavad olema teatud põhimõtted.
“Üks märksõna on siin kindlasti minimalism, kuna pind on väike. See tähendab, et tuleb teha hästi range valik. Aga Alveri poeetikaga haakub see väga hästi. Arbujate puhul ongi ju oluline, et nad suutsid ühe meeleolu ja ühe kujundi kaudu oma sõnumit edastada. Selle minimalistliku poeetikaga läheb see sisustus kenasti kokku.
Arbujatel on üks teema, mis kogu nende loomingust läbi jooksis ? see on ilu ja kunsti teenimine, vaimupreesterlus. Seesama on ilmselt ka muuseumi ülesanne: lõikuda välja sellest igapäevaelust ja rõhutada just taolist ilule orienteeritud alget.”
Kuidas see kaunis mõte Jõgeval koju tuua ja kandma panna?
“Ükski tekst ei ela ju iseenesest, on tarvis ka lugejat ja vaatajat, kes end sinna sisse loeks ja asja elavaks teeks. Väljapanek on kindlasti selline staatiline asi, aga tähtis on see, et muuseum, kus on ka saal, võimaldab korraldada üritusi, luua sündmusi. On oluline, et inimesed siin käiks, toimuks ettekanded, kontserdid, kokkusaamised. Kindlasti on siin ka üks Jõgeva parimaid võimalusi kunsti näitamiseks.
Betti Alveri luuletus “Jõgeva ja Pedja vahel” toob ju selle kodukohatunnetuse välja. Inimene peaks luule kaudu jõudma nendest argisekeldustest ja igapäevapainest välja, ja kui luule neid võimalusi, seda teist tegelikkust pakub, siis see ongi ju oluline.”
Tahad inimesi vaatama. Kuidas loodad neid kohale võluda?
“Kindlasti on muuseumis lahke pererahvas. Kui inimestesse hästi suhtutakse, siis on see tunda. Tegelikult on muuseum hästi sisustatud ja kujundatud, see üks selliseid häid juhtumeid, kus kultuuri arvelt pole kokku hoitud, siin on õdus ja hea olla.
Kõik algab ju sellest, et pakkuda välja võimalused. Alguses tullakse ehk uudishimust? Tulevikus on kavas kindlasti koolitused, mis mõeldud õpilastele ja õpetajatele. Tulevad kirjanikud ja kunstnikud Tartust. Tihti on Jõgeva mure see, et ega ei teatagi, mis siin toimub.”
Mis Alo toast saab?
“Alole on mõeldud saali lavaosa, seal on kasutatud kõige innovaatilisemat lähenemist. Kuna Alo on ennekõike helilooja, siis peab olema võimalus kõigepealt tema loomingut kuulata. See sisustus võimaldab nii pildis kui helis vaadata ajastusse, reaalselt on seal Alo pildid ja süntesaator arvutiga, mis on oma aja märgid. Ega rohkem sinna ei mahu, nii et rõhk ongi heliloomingul ja pildimaterjalil. “
Kui valmis siis täna ikkagi ollakse?
“Kui 24. novembril muuseum avatakse, siis ei tähenda see kaugeltki, et kõik on valmis. Alles siis tulebki muuseum elama panna, hoog sisse saada. See on oluline, et me siis ei tõmba mitte töödele kriipsu alla, vaid pigem alustame oma tegevusega.
Muuseum avatakse koos Betti Alveri luulepäevadega. Kindlasti täname neid, kes aitasid kõik selle valmis teha.”
JÜRI LEESMENT
