?Istusin 4. septembri hommikupoolikul piletikassas, kui üks loomapargile tiiru peale teinud proua kavala näoga minu juurde tuli ja küsis, kas me ikka teame, et meie loomapere vahepeal ühe hinge võrra täienenud on. Küsisin kohe vastu, kas hirvetalle võrra. Ta vastas jaatavalt,? jutustas loomapargi perenaine Asta Sarv.
Kui ta rõõmusõnumi toojale ütles, et helistab kohe loomatalitajale ja palub tal kontrollima minna, kas hirveema ja tallekesega kõik korras on, teatas proua, et tegelikult on ta ametilt loomaarst ning, vaadanud professionaalsest huvist ja kutse-eetikast lähtuvast kohusetundest sünnituse käiku algusest lõpuni pealt, julgeb ta öelda, et kõik läks õnnelikult. Nii et kui ühes vanas estraadisket?is oli juhuslikult põõsas klaver, siis hirveema sünnituse ajal juhtus hirveaia taga põõsas olema loomaarst.
Kui hirveema Mai, kes on nime saanud teatavasti oma riigikogulasest ristiema Mai Treiali järgi, on varemgi tallekesi ilmale toonud, siis noor isahirv Reedik, telestaar Reet Linna ?ristipoeg?, sai 4. septembril isaks esimest korda.
?Hirvedel ja metskitsedel on komme oma talle esimesed kolm-neli nädalat ?kurja maailma? eest peita ? kas mõne põõsa all või suurema rohututi sees: tall on esialgu ju üsna tilluke. Nelja-viienädalaselt hakkab aga tall toitu otsiva ema sabas kõndima ning siis saavad ka loomapargi külastajad teda näha,? ütles Asta Sarv.
Praegu on aga parem, kui hirvedel võimalikult palju rahus olla lastakse. Hirveaia äärne tee ongi praegu külastajatele osaliselt suletud, nii et pool hirveaeda on neile nähtav, teine pool aga varjatud. Turvameetmed pole sugugi asjatud. Möödunud laupäeval sai näiteks üks loomaparki külastanud pere hakkama sellega, et hirmutas hirvepere aia taga kõva kära tehes jooksma. Nii nägid nad tõepoolest ka hirvebeebi ära, aga tekitasid talle sealjuures ka paraja ?oki.
?Õnneks kuulis loomapargi vahetus läheduses elav talitaja Liina Sarv kära, jooksis kohale ja lõpetas selle loomade terroriseerimise ära,? rääkis Asta Sarv ning lisas, et need, kes hirvetalle näha tahavad, peaksid lihtsalt veel natuke kannatama: nädala-paari pärast ilmub ta ise peidupaigast välja ? kusjuures ilma igasuguse hirmutamiseta.
Harjumise aeg
Ka piisoniaia juurde ei lasta praegu külastajaid: piisonilehm Vilja peab saama rahulikus õhkkonnas harjuda, et ta ema on. Paraku on mõned, võiks öelda, pahatahtlikult uudishimulikud keeldu eirates ja tõkkeid maha murdes ikkagi piisonite juures käinud. Mistõttu Asta Sarvel on sinine hirm laupäevase Paunvere väljanäitusepäeva ees.
?Kui laadapäeval ilus ilm juhtub olema, on meil siin ju nagu laada filiaal: väga paljud laadalised tulevad üksiti loomaparki vaatama. Ja kui need massid siia tulevad, siis pean vist küll ise piisoniaeda rinnaga kaitsma minema,? oli loomapargi perenaine kõigeks valmis.
Muutusi võis Vilja juures täheldada muidugi juba tema esimestel emaks oleku päevadel.
?Kohe esimesel päeval, kui piisoniaia juurde läksin, võttis Vilja ründeasendi sisse, vaatas, pea püsti, erksa pilguga otsa ja tegi kurja häält, et oma vasikat võimaliku ohu eest kaitsta. Sain aru, et tema ematunne on suur ja võimas ning mul tekkis tema vastu suur austus. Kuigi tegelikult ajas tema olek ka väikestviisi hirmu nahka. Vasikast nägin esimesel päeval vaid pead, teisel päeval oli ta aga juba kenasti aia ääres väljas, nii et mul jäi üle vaid kahetseda, et ma fotoaparaati kaasa ei võtnud,? jutustas Asta Sarv.
Üllatas tema sõnul eelkõige see, et vasikas oma monumendina võimsa ema kõrval nii tilluke ja armas välja näeb.
?Lugesin ühest ajakirjast, et piisoniema tõukab oma vastsündinud vasikat ja kui see kohe püsti ei tõuse, siis jätab ta kui elujõuetu maha. Paistab, et see vasikas sai kohe jalad alla, sest Vilja hoolitseb tema eest kenasti. Nüüd jääb üle vaid loota, et keegi Viljat ei ehmata ja et tal piim kinni ei jää,? ütles loomapargi perenaine.
Tema sõnul hakatakse külastajaid taas piisoniaia juurde laskma oktoobri alguses. Siis saavad kõik piisonivasikat, kelle isaks on mõistagi keskkonnaminister Villu Reiljani ?ristipoeg?, piisonipull Villu, oma silmaga näha. Muuseas, ka Vooremaa hoidis hirvetalle ja piisonivasika koha pealt suu siiani lukus just sellepärast, et vältida suurt huviliste tungi.
Tosin loomalast
Üldse on tänavu loomapargis sündinud tosin loomalast: kevadel viis metsseapõrsast ja viis ilvesepoega ning nüüd siis hirvetall ja piisonivasikas. Vähemasti loomapargi töötajate teada sel aastal rohkem pisiperet oodata pole.
?Kuigi mine tea ? hirvetall ja piisonivasikas sündisid kümnepäevase vahega ning kohe saab järgmine kümnepäevane tsükkel täis,” ütles Asta Sarv muiates.
Ent loomapargi asukate ?peremuredega? tuleb tegelda ka siis, kui beebibuumi parasjagu pole. Põtrade sügisene jooksuaeg on loomapargi töötajaile juba millekski õudusunenäo sarnaseks kujunenud: tugevad ja suurte sarvedega loomad kipuvad looduse kutset järgides tarast läbi murdma ja seetõttu tuleb suurem rahvas ka põdraaiast praegu eemal hoida.
?Häda on selles, et mõlemad meie põdrad, kuueaastane Poku ja viieaastane Joku, on isased. Ning maikuus paarinädalasena ja hulkuvate koerte poolt puretuna Põltsamaa kandist meile toodud põdravasikas, kes nüüd kenasti kosunud, on paraku samuti isane. Kuna tegutseme turvakodu põhimõttel, ongi siia ju kogunenud enamasti mitte need loomad, keda meil vaja oleks, vaid rohkem ikka need, kellel meie juures ulualust vaja on olnud.
Aga loodusega sõdida, st mitut täisjõus isapõtra ilma emasteta kinni hoida pole minu meelest siiski mõtet. Kui vähegi võimalik, tuleks leida vähemalt teisele täiskasvanud isapõdrale kuskil uus kodu ning tuua siia asemele üks emapõder,? oli Asta Sarv veendunud.
Pruuti igatsedes teeb ka põhjapõder Redu oma aedikus üsna kõva ja üsna “isast” häält. Loomapargi projektijuht, Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet öelnud Redu häält kuuldes:
“Minu peale ära jõrise, sest mina olen sinu ainuke lootus: üksnes mina võin sulle Soomemaalt pruudi tuua.”
RIINA MÄGI