Kuidas Teil tuli mõte, et Põltsamaa lossis võiks olla baltisaksa muuseum?
Põltsamaale peaks leidma midagi uut. Senised arutelud lossikompleksi saatuse kohta ei toonud muutusi, kõik paistis järjest lagunevat ja allamäge minevat. Lossile oleks vaja leida rakendust, mis tõstaks ka Põltsamaa linna arengus uuele tasandile.
Olen maailmas ringi käinud ja teades, et enamikes arenenud maade kogu maailmas püütakse, kui vähegi võimalik, losse taastada. Eriti Saksamaal, kus pärast Teist maailmasõda oli enamik losse maatasa tehtud. Sedasama oleks võimalik täiesti korrektselt teha ka meil.
Päris lagunenud lossi oleks tunduvalt raskem uuesti üles ehitama hakata?
Enamikus lossides Saksamaal on püütud säilitada vana hõngu, kuid hoone sisemus on nüüdisaegne ? liftid sees, funktsionaalselt vastavad need samuti tänapäeva nõuetele. Mina arvan, et Põltsamaa loss peaks sama teed minema.
Kindlasti tasuks Põltsamaa lossis taastada üks rokokoo stiilis ruum, nagu loss oma hiilgeaegadel oli. Kuid kogu lossi üks ühele samasuguseks ehitada pole mõtet.
Põltsamaa rahvale tuleks anda üks oluline võimalus linna edasi arendada, loss peaks olema rahva käsutuses.
Kui Saksamaal pärast Teist maailmasõda lossid üles ehitati, siis otsiti neile rakendust. Esimene kasutusvõimalus oli kohaliku omavalitsuse või riigiameti kontoriruumidena või muuseumina. Näiteks Ida-Saksamaal tehti ühte lossi mootorrattamuuseum.
Muinsuskaitseamet ei tahaks lubada Põltsamaa lossi täielikku ülesehitamist. Nende hinnangul võiks konserveerida vaid lossimüürid.
Olen käinud Wales?is ühes lossis, mis oli ikka väga lagunenud. Seda ei taastatud, vaid jäetigi varemetepargiks, nii nagu meie muinsuskaitse tahaks praegu jätta Põltsamaa lossi. See loss seal Walesis sarnanes aga juba praeguse Laiuse lossi seisukorrale.
Minu hinnangul pole see õige. Põltsamaa loss on praegu veel sellisel tasemel, et seda kõlbaks taastada. Võib-olla tõesti kolmekümne või viiekümne aasta pärast pole enam midagi taastada.
Olete rääkinud baltisaksa kunsti muuseumi ideest ka sakslastega? Kuivõrd mõistlikuks nad seda mõtet peavad?
Olles 1992 – 1998 saksa kiriku humanitaarabi esindaja Eestis, tunnen ma väga hästi meid oma rahaga toetanud inimesi. Baltisaksa kunsti muuseumi ideed arutades pakkus see praegu veel elavatele baltisakslastele palju huvi. Nende esiisade pärandus on siit kadunud ja kunstimuuseum oleks neile midagi taolist, mis näitaks või raamistaks seda, mis nemad 700 aastaga siin teinud on.
Kui me ei taha orjaööd näidata, näitame siis kunsti, mis on meie rahvast äratanud ja kasvõi kirjaoskuse juurde viinud.
Pean silmas just kunstimuuseumi, mitte esemeid. Väga hästi on maailmas tuntud baltisaksa hõbedast esemed, kuid Eestisse pole just kõige suuremaid varusid jäänud. Väliseestlased on neid esemeid küll kogunud.
Kuid maalid on kunstimuuseumis hästi säilinud ja nendest saaks täiesti Põltsamaa lossi 1500 ruutmeetrile korraliku ekspositsiooni teha. See arendaks meie noori ja oleks kogu maailmale elamust vääriv kohtumine nende kunstnike loominguga.
Testisin seda mõtet, helistades Eesti Kunstimuuseumi direktorile Marika Valgule. Rääkisin talle oma ideest. Tema kiitis selle heaks, kuid rõhutas, et esimesest etapist peale tuleks mõelda sellele, kuidas tagada Põltsamaa lossis maalide turvalisus.
Rääkisin ka Saksamaa suursaadikuga ning tema soovitusel saatkonna kultuuriataseega. Neile mõte meeldis ning nad lubasid saatkonnalt toetust, kui on keegi, kes suudaks selle mõtte ellu viia. Saatkonna töötajad soovitasid mul rääkida Goethe Instituudiga, mida ma ka tegin. Toetus oli tugev, nemad ootasidki, et midagi taolist Eestis sünniks.
Et ma tunnen väga paljusid sakslasi, tean ka mehhanismi, kuidas Saksamaal saaks käivitada aktsiooni, et baltisakslased hakkaksid kunstimuuseumi ideed toetama. Minu esialgsed läbirääkimiste tulemused näitavad, et nad on selleks valmis.
Miks Põltsamaale baltisaksa kunstimuuseumi vaja on? Mida see linnakesele annaks?
Kunstimuuseumi näol tekib Põltsamaale üks kõrgteadmisi vajav asutus, see muudab tõenäoliselt kogu linna palet ja annab kohalikele noortele hoopis teised impulsid elus edasiminekuks.
Põltsamaa on kunstiga tihedalt seotud ka praegu. Noored saaksid kunstist innustust ja ideid.
HELVE LAASIK
