Jõgevamaa Koostöökoja 24-liikmeline esindus võttis septembri lõpus ette teekonna Lätti ja Leetu, et Põltsamaa sõpruslinna Skrunda ja selle naabrite Kuldiga ja Alsunga ning Jõgeva sõpruspiirkonna Jonava näitel uurida, kuidas sealkandis Leader-programmist ja muudest fondidest taotletud raha abil kohalikku elu edendatakse.
Nimetatud paigad valiti sihtkohtadeks sellepärast, et Skrundat, Kuldigat ja Alsungat hõlmava Leader-tegevusgrupiga „Darisim paši!“ („Teeme ise!“) on Jõgevamaal juba üks käsitööalane koostööprojekt käimas, Jonava rahvaga loodeti ühisprojekt käivitada tulevikus. Ette rutates olgu öeldud, et vähemasti esialgu sellest asja ei saanud, kuna Lätis-Leedus rakendus Leader-programm hiljem kui meil ja mõnedki selle valdkonna projekte puudutavad asjad käivad neil teistmoodi. See ei tähenda, et õppereis ebaõnnestunud oleks: huvitavaid ideid, mida kodus kasutada, saadi ikka.
Jonava näol on tegemist küll omavalitsusega, ent mastaapidelt on see pigem Jõgeva maakonna kui linna mõõtu.
„Jonavalased ise olid eriti uhked selle üle, et nad on suutnud mitmete fondide rahadega toetada kortermajade fassaadide renoveerimist. Meil pakutakse korteriühistutele selleks otstarbeks ju ainult laenu,“ ütles Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht Kaire Sardis. „Nägime nii renoveeritud kui ka renoveerimata kortermaju ning vahe oli tõesti muljetavaldav. Silma hakkas ka tervet piirkonda hõlmav nägemus infrastruktuuri investeerimisel. Kui meil võitleb iga omavalitsus tavaliselt oma koolimaja, spordisaali või staadioni kordasaamise eest, siis leedulastel on kombeks kas leppida ülevalt poolt tulevate otsustega või siis omavahel nii hästi läbi rääkida, et kõik asjaga nõusse jäävad.“
Äratundmisrõõmu pakkus meie rahvale külaskäik väetisi ja taimekaitsevahendeid tootvasse ja turustavasse firmasse Agrochema, millel esindus ka Jõgeval. See firma on 1500 töötajaga piirkonna suurim tööandja ja panustab palju linna elu edendamisse.
Seened aitavad külalistemaja täita
Lätis kujunes elamuslikuks käik ühte Skrunda-lähedasse külalistemajja. Kontakti oli selle pererahvaga võetud küll üksnes soovist ööbida, ent kohapeal selgus, et seal on muudki teha. Külalistemaja oli nimelt välja kasvanud seenekasvatustalust. Jaapani päritolu shiitake-seeni kasvatatakse seal praegugi, ent ettevõtte põhitulu tuleb hoopis turistide majutamisest ja toitlustamisest. Seenekasvatus annab neile lisaväärtuse. Perenaine oskab nimelt seenekasvatusest põnevalt rääkida, ka selleteemalist filmi näidatakse külalistele. Ning loomulikult serveeritakse omatoodetud seeni külalistemaja restoranis mitmel eri viisil. Nutikas äriidee, kas pole?
„Leedu ja Läti turismitaludes kohtasime nii sõbralikku teenindust, et tekkis tahtmine nendesse paikadesse tagasi minna,“ ütles Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. „Meie turismitaludes see paraku alati nii enam pole. Võib-olla on meil elu juba liiga heaks läinud?“
Nagu eelpool öeldud, kannab Skrundat, Kuldigat ja Alsungat hõlmav Leader-tegevusgrupp nime „Teeme ise!“. Ning ise teha said sealkandis üht-teist ka Jõgevamaa Koostöökoja liikmed. Näiteks Skrunda piimandusmuuseumis oli võimalik ise võid teha, aga lisaks sellele vaadata nostalgilisi mälestusi tekitanud nõukogude-aegseid kondenspiimapurke ja kolmnurkseid piimapakke.
Põnev oli ka käik farmi, kus seitsmendat põlve samas paigas elav pere kasvatab lihaveiseid ja kalu.
Lihtsad ja nutikad ideed
„See käik pani nii mõnegi põllumehe silmad särama ja tekitas usku, et aruka asjaajamise korral on lihaveise- ja kalakasvatust tõesti võimalik ühendada, sellega teenida ja inimestele tööd anda,“ ütles Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Pille Tutt. Et põhiametilt on ta Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist, pani ta muidugi tähele ka seda, kui hoolega lätlased ja leedulased oma rahvakultuuripärandit hoiavad ning lapsi maast-madalast seda austama õpetavad.
Õppereise korraldab Jõgevamaa Koostöökoda aastas kolm-neli: ühe piiri taha ning kaks-kolm maakonna või Eesti piires. Läti-Leedu reisi seltskonnas olid Aive Tamme sõnul üsna võrdselt esindatud omavalitsused, mittetulundusühingud ja ettevõtjad, aga ka maakonna eri piirkonnad.
„Lätlastega suheldes tuli aeg-ajalt tõdeda, et meil hakkab juba väike keelebarjäär tekkima, sest vene keelt nooremad inimesed enam ei oska ja inglise keelt pole ka kõik veel omandanud,“ ütles Kaire Sardis. „Leedus meil seda probleemi polnud, sest meiega oli kaasas leedu keelt valdav Jõgeva linnavalitsuse arendusspetsialist Erki Teder. Tema oli suureks abiks ka Jonava programmi ettevalmistamisel.“
Üldiselt kiitsid Aive, Kaire ja Pille aga lätlaste ja leedulaste sõbralikku vastuvõttu taevani.
„Igal pool pakuti kohaliku köögi paremaid palasid ja rahvakunsti sinna juurde,“ ütles Aive Tamm. „Meie ühisest saatusest tulenev Baltikumi õlatunne pole kuhugi kadunud. Ning kui Soomest ja Rootsist võimalik saada head tehnilist nõu, kuidas asju ajada ja dokumente vormistada, siis häid sisulisi ideid, mis meilgi kõlblikud kasutada, saab rohkem Lätist ja Leedust. Mõnel puhul on tegemist kerge vaevaga teostatavate asjadega, mille peale me pole lihtsalt ise tulnud.“
„Näiteks nägime Lätis piirkonna turismiinfovihikut, kus kõik objektid olid GPRS koordinaatidega varustatud. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Katrin Rajamäe juba ütles, et selline asi tuleks meilgi valmis teha.“
i
RIINA MÄGI
