Päris kindlasti võib nii öelda ajaloolise maali kohta, millel kujutatud ennesõjaaegse Põltsamaa kesklinna.
Põltsamaa linn sai endale kunagises Kõrgemas Kunstikoolis Pallas hariduse omandanud Endel Kõksi maali, millel kujutatud praeguse Põltsamaa linna ühe sümboli Suure silla ajaloolist eelkäijat. Esmaspäeva õhtul oli muusikakoolis võimalus huvilistel seda maali oma silmaga näha ja kunstiajaloolaselt nii maali kui selle autori kohta põhjalikku informatsiooni saada.
Parim asupaik Põltsamaa
Ürituse avasõnad öelnud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots meenutas, et möödunud suve esimesel poolel saabus linnavalitsusse üks e-kiri, kus Hidveg-Ines Järvekülg pakkus linnale võimalust omandada väga soodsatel tingimustel Põltsamaad kujutav maal.
Linnapea sõnul räägiti sellest Põltsamaa linnavalitsuse istungil ja et kõik istungil osalenud olid ühel meelel, et pakkumine tuleb vastu võtta. Läbirääkimisi maali omandamiseks alustas Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni. Nii jõudiski maal Põltsamaale.
Hidveg-Ines Järvekülg ei saanud ise tervislikel põhjustel maali üle andma tulla. Küll aga külastasid proua Järvekülge tema kodus Põltsamaa linnapea ja kultuurijuht, et teda tänada.
“Ma nägin sel kohtumisel arukat, säravat ja tõeliselt aristokraatlikku daami,” jagas sellest kohtumisest muljeid Jaan Aiaots. Kui Aktuaalse Kaamera reporter Olev Kenk Hidveg-Ines Järveküljel päris, miks ta maali just Põltsamaa linnale müüs, vastas proua: „Milline koht siis veel, kui mitte Põltsamaa?”
Läbi sõja Saksamaa kaudu Rootsi
Maali autorist rääkis põhjalikumalt Tartu kunstimuuseumi kunstiajaloolane Tõnis Tatar.
1912. aastal sündinud maalikunstnik ja graafik Endel Kõks on pärit Tartust. Ta kaotas varakult isa, teda ja nooremaid õdesid-vendi kasvatas ema üksi. Pärast algkooli lõpetamist astus Kõks Tartu Õpetajate Seminari ja juba seal märgati tema suurepärast joonistamisoskust. Vabad hetked sisustaski noormees suures osas joonistamisega.
Õpetajana töötas Endel Kõks vaid ühe kohustusliku aasta Tartus, mille järel asus sõjaväeteenistusse. Sõjaväest naasnud 22-aastase noormehena asus Endel Kõks 1934. aastal Pallase kunstikoolis maalikunsti õppima. Diplomi sai ta 1940. aasta sügisel.
Tõnis Tatari sõnul jäi see lend Pallase kunstikoolis viimaseks. Pallases õppimise aeg ja neljakümnendate aastate esimene pool oligi Endel Kõksi loomingus kõige säravam periood, sellest ajast pärineb ka maal Põltsamaast. Kõks tõusis sõja- ja okupatsiooniaastatel Eesti juhtivate kunstnike hulka.
Endel Kõks omas sõjaväelist väljaõpet ning mobiliseeriti 1944. aasta kevadel Saksa sõjaväkke, kus teenis ohvitserina. Samal aastal sai ta haavata ning sattus Saksamaale. 1950. aastal asus kunstnik elama Rootsi, kus ta 1983. aastal 71 aasta vanusena suri.
Maali autor huvitus Euroopa kunstist
Pallase kunstikoolis kuulus Kõks andekamate õpilaste hulka. Kui enamasti kulus pallaslastel kooli lõpetamiseks üle seitsme aasta, siis Kõks jõudis diplomini kuue aastaga. Tõnis Tatari hinnangul iseloomustab kunstniku loomingut rafineeritus ja hea värvitunnetus.
Kõksi jaoks sai murranguliseks 1939. aasta kevad, mil Tallinnas toimus prantsuse uuema kunsti näitus, kus olid välja pandud tollase Pariisi tuntud kunstnike maalid. Ehk küll mitte kõige esinduslikumad nende hulgast, ent siiski Eesti kunstiõpilastele palju avastamisrõõmu pakkuvad.
Tollal polnud Kõks veel Euroopasse jõudnud ning seetõttu oli Pariisist pärit näitus tema jaoks väga oluline sündmus. Selle näituse mõjud andsid tunda ka Kõksi hilisemas loomingus, kus ta hakkas maalima suuremate värvipindadega ning kasutama tugevaid ja erksaid värve. Tallinnas nähtud näitus äratas Endel Kõksi huvi Euroopas kõneldavate keelte õppimise vastu ning ta huvitus ka Euroopa kirjandusest.
Põltsamaa teemalisi maale rohkem
Põltsamaa käsitööseltsi juht Anne Ütt lausus, et ühel tema tuttaval on kaks Endel Kõksi maali Põltsamaast. Üks neist on üsna sarnane sellega, mis nüüd linnale kuulub, teisel on kujutatud nn Kördiööbiku maja. Viimase tagaküljel on pühendus seal elanud perele, kelle külaline Endel Kõks kolmekümnendate aastate lõpul suviti sageli oli.
Majaperemehe Ferdinand Rusi väimees oli nimelt maalikunstniku hea sõber. Rusi oli aastaid Põltsamaa kihelkonnakooli ja hiljem kodumajanduskooli juhataja. Tema tütar Erna oligi abielus Endel Kõksi hea sõbra ja õpingukaaslase Edgar Jaansooga.
Põltsamaal jõuti juba arutleda sellegi üle, kus võiks edaspidi olla esmaspäeval esitletud Endel Kõksi maali jaoks parim asukoht. Linnapea Jaan Aiaotsa sõnul peeti parimaks võimalikuks asukohaks tema kabinetti. Seda küll mitte maali parima eksponeerimise paigana, vaid hinnalise kunstiteose turvalisust silmas pidades.
See ei tähenda, et huvilised seda edaspidi näha ei saa. “Heatahtlikud inimesed on alati teretulnud maali vaatama,” kinnitas Jaan Aiaots.
Endel Kõksi teoseid
Kohvikus. 1942
Daam mustas. 1943
Naised. 1962
Kunstniku ema K. Kõksi portree. 1958
Örebro vaade
Sinine abstraktsioon
Luurel
Majakas Tjörni saare juures. Graafika, vitrograafia, värviline, paber. 1952
Stseen maskidega. Graafika, linool, paber. 1953
Möödunud ajad. Graafika, lito, paber. 1972
Coatlique. Graafika. 1972
Vikerkaarenaine II. Offsett-lito, paber. 1970
Vikerkaarenaine I. Offsett-lito, paber. 1970
Vee ääres. Õli, lõuend. 1939
Flamenco tantsijad. Värviline lito, paber. 1971
Indiaani naine lapsega. Viltpliiats, akvarell, guašš. 1972
Orkester. Õli, vineer. 1941
Iirimaa. Õli, lõuend. 1979
Söömaaeg. Õli, lõuend. 1954
Istuv naisakt. Õli, lõuend. 1939
Töölised. Õli, lõuend. u. 1940
Grupinäitused Kanadas, Prantsusmaal, Rootsis, ja USAs.
Soolonäitused USAs, Rootsis, Šveitsis, Belgias, Itaalias, Soomes, Eestis ja Kanadas
Allikas: Eesti Kunstide keskus, Wikipedia
iii
TOOMAS REINPÕLD
