Vihma tuli tänavu augustis erakordselt palju. Esialgsetel andmetel sadas kuu jooksul Jõgeva maakonnas 180 kuni 210 mm, mis on tavapärasest kaks või enam korda rohkem. Veelgi sajusem on olnud august Jõgeval 1922. aastast alanud vaatluste järgi ainult neljal korral – 1948., 1962., 2003. ja 2008. aastal.
Lisaks vihmadele püsis suure õhuniiskuse tõttu öistest ududest ja kastest vili hommikuti kaua märjana, mis ei lasknud kombaine põllule. Enam kui viis millimeetrit tuli Jõgeva ilmajaama andmetel augustis vihma 12 päeval ja enam kui kümme millimeetrit seitsmel päeval, mis on viimase 94 aasta keskmisest vastavalt kuue ja nelja päeva võrra rohkem.
Kõige suuremad sajud olid 6. ja 16. augustil, kui mitmel pool maakonnas mõõdeti ööpäevaseks sajusummaks üle 30 mm. Rohketest sadudest tõusid veekogud üle kallaste, jõeluhad olid üleujutatud. Põllud ei kandnud masinaid ja raskusi oli viljakoristusega.
Augustikuu keskpaik oli jahe
Augusti kaks esimest dekaadi olid normist (1981.-2010. aastate keskmine) ligikaudu ühe kraadi võrra jahedamad, kuu viimane kolmandik aga tavapärasest kahe-kolme kraadi võrra soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur osutus normile lähedaseks.
Oleme harjunud, et augusti esimene pool on südasuviselt kuum ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusevad päeval üle 25 kraadi. Tänavu sellist kuumust augusti kahel esimesel dekaadil ei esinenud.
Eriti jahe oli ilm kuu keskpaiku, kui kahel päeval (16. ja 17. augustil) jäi maksimaalne õhutemperatuur 15 kraadist madalamaks. Augusti minimaalne õhutemperatuur registreeriti 12. augustil (4,7 °C).
Augusti viimases kolmandikus tõusis kahel korral maksimaalne õhutemperatuur üle 25 kraadi ja neljal ööl ei langenud minimaalne õhutemperatuur alla 15 kraadi. Kogu kuu maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 21. augustil 25,7 °C.
Soojust on olnud tänavusel suvel vaatamata rohketele vihmadele tavalisest enam. Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes kogu kasvuperioodil augusti lõpuks Jõgeval ligikaudu 1380 kraadi, mis ületab normi (1981-2010. aastate keskmist) 120 kraadi võrra. Aktiivseid (üle 10 °C) õhutemperatuure kogunes samaks ajaks ligikaudu 1880 kraadi, mis on normist ligikaudu 160 kraadi võrra rohkem. Vihma sadas 1. aprillist kuni 31. augustini Jõgeval 470 mm, mis ületab normi 114 mm võrra.
Mihklikuus algavad tavaliselt öökülmad
Esimesed öökülmad maapinnal on alanud keskmiselt kuu esimesel nädalal, õhus kuu teisel poolel. Aktiivne vegetatsiooniperiood lõpeb (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 10 °C) Jõgeval keskmiselt 21. septembril. Äärmustemperatuurideks on mihklikuus mõõdetud 29,6 C (1992. aastal) ja -8,4 °C (1986. aastal). Sademete summa on septembris kõikunud neljast millimeetrist (2000. aastal) kuni 141 millimeetrini (1935. aastal). Viimase 94 aasta keskmiseks kuu sajusummaks on 66 mm. Kahel aastal on juba septembris tekkinud esimene ajutine lumikate – 1973.aasta 26. septembril ja 1986. aasta 27.septembril.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
