Arvuti aitab arstile

Juba mitu nädalat on kasutuses olnud digiregistratuur, mis tähistab uue ajastu algust Eesti tervishoiu arengus. Selle süsteemiga on liitunud kõik piirkondlikud, kesk- ja üldhaiglad ning ka mitu arstiabi pakkuvat ettevõtet erasektorist. Väikeste mööndustega võib öelda, et esmane periood on olnud edukas ning suuri tõrkeid pole esinenud.


Tänapäevases ühiskonnas kasutusele tulnud digilahendused on aidanud mitmeid tüütuid protsesse oluliselt lihtsamaks ja efektiivsemaks muuta. Tõenäoliselt pole eriti palju neid, kes igatseksid paberil täidetavate tuludeklaratsioonide järele. IT-lahendused on andud paljudes valdkondades võimaluse asjaajamist tohutult mugavamaks teha ning eriti hästi tunneb kodanik seda riigi või kohaliku omavalitsusega asju ajades.

Nüüd on aga riik jõudnud piisavalt kaugele, et siiani veel e-teenustega katmata valdkonnad võiksid need kasutusele võtta. Tegelikult oli ju kurioosum ja häbilugu, et kõigi meie digilahenduste kõrval pidi eriarstile aja saamiseks täpselt teadma, mis kell ja kuhu helistada. Sellestki ei pruukinud aidata, sest halva õnne või liiga aeglaste näppude puhul said teada, et pead teisel päeval uuesti proovima.

Digiregistratuuri puhul on tegemist teenusega, mis loodud just arstide abi või nõuannet vajavat inimese huvi silmas pidades. Ühelt lehelt on võimalik näha kõiki süsteemiga liitunud haiglaid ja nende poolt pakutavaid vabasid aegasid eriarstide juurde. Täiendavat mugavust lisab asjaolu, et sealsamas saab ülevaate ka tasuliste visiitide võimalustest ja maksumusest.

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tuleb suuremaid uuendusi kasutusele võtta tasa ja targu, sest tõrgete või suisa ebaõnnestumise korral tekitatakse probleeme väga paljudele inimestele ühekorraga. Ilmselt pole unustatud vahejuhtumeid, kus puuetega inimesed on jäänud toetuseta või mõni inimene on saanud makseid topelt, kuna IT-süsteem on tõrkunud.

Süsteemi käivitamise on teinud kergemaks ka asjaolu, et raviasutused võtsid kasutusele selle järk-järgult, mitte kõik ühe korraga. Tunnustada tuleb ka seda, et tasulist arstiabi pakkuvad ettevõtted tunnevad lahenduse vastu huvi ning ka liituvad sellega. See kõik muudab olukorra patsiendi jaoks paremaks. Digiregistratuur iseenesest pole võluvits eriarstile pääsemiseks, aga loob siiski eelduse protsessi kiirendamiseks. Patsiendid ei saa enam topelt aegasid registreerida ning koheselt on süsteemis näha ka vabanenud ajad, kui keegi visiidist loobub.

Aegade broneerimise süsteem on loodud võimalikult lihtsana ning kui saad hakkama pangaülekande tegemisega, siis ei tohiks endale arstiaja kirja panemine olla kuigi raske. Kõigil neil aga, kes arvutiga nii sina peal pole, soovitan laste, lastelaste või mõne teise usaldusväärse inimese poole pöörduda, et esimene kord koos süsteemi kasutamine läbi teha. Mõistagi jääb alles ka võimalus telefoni teel aega kirja panna.

Haigekassa eelarves on sel aastal 750 miljonit eriarstiabi osutamiseks. Tänane valitsus töötab selle nimel, et just arstiabi kättesaadavus paraneks veelgi. Inimesed peavad saama eriarsti juurde kiiremini kui täna. Järjekordade lühendamisele on juba aidanud kaasa e-konsultatsioonide hüppeline kasv, mis annab arstile võimaluse selekteerida välja kiiremini abi vajavad patsiendid.

Tõnis Mölder, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Keskerakond

blog comments powered by Disqus