Ärme tee kurba statistikat

Nädalaid kodus olemine on suurendanud ülejäänud maailmas perevägivalla juhtumite arvu. Tülid ja arusaamatused on kerged tekkima, kui ollakse pidevas pingeseisundis, tuntakse hirmu või lausa ükskõiksust. Olgugi et veel pole Jõgevamaal uusi juhtumeid hüppeliselt lisandunud, võib arvata, et koduseinte vahel toimub palju varjatud vägivalda. Ning see teeb muret politseile, kellele annavad tülidest aina vähem teada ka kõrvalseisjad. Sest võib arvata, et vägivald on muutunud vaiksemaks, et mitte naabreid häirida.
Kuid vägivallal, ei vaimsel ega füüsilisel, pole mingit õigustust. Ja vägivald ei tähenda alati karjumist, palju esineb manipuleerimist, elukaaslase jälitamist ja ahistamist, millesse segatakse ka vanureid ja lapsi. Seega tuleb meeles pidada, et mitte kunagi pole lähisuhtevägivald pere siseasi. Sellest tuleb teada anda kohe ja kiiresti, mitte oodata, et ehk lõpeb tülitsemine peagi või naabrid saavad vihaseks.
Ei tasu arvata, et eriolukorra tõttu politseinikud, ohvriabitöötajad või turvakeskused ei tööta. Politsei reageerib kõigile väljakutsetele ning ka ohvriabitöötajad on valmis kasvõi südaööl kriisisituatsioonis välja tulema. Abita ei jää keegi.
Me ei tea, kui kaua eriolukord kestab. Ja võib-olla on peresid, kus kannatajad ei saa ise endale abi kutsuda. Sellisel juhul on abi igast naabrist, sõbrast, tuttavast või ka juhuslikust möödakäijast. Tuleme üksteisele appi, ka neile, kelle kodune olukord on kontrolli alt väljunud. Ärme tekita juurde kurba statistikat vaikselt vägivalla all kannatajatest. Aitame neid, kes ise abi kutsuda ei saa. Nüüd ja kohe.