Jõgeva linn ise algatas hiljuti kolm ühepereelamute kvartalite planeeringut. Esimene neist asub teisel pool raudteed, see on endine nn. staadioni maa-ala, kuhu peaks mahtuma paarkümmend krunti, osa sellest on riigimaa, osa eramaa.
Linna põhjapiiril, Roosi ja Aamissepa, Pärna ja Kalda tänava lõpus on riigi omandis olev vaba maa, kuhu mahuksid ära kaheksa krunti suurusega 1200-1600 ruutmeetrit. Ravila ja Sõnajala tänava ristmikule aga mahub arhitekti kinnitusel ära kolm krunti.
Uued ühepereelamud
Kindlasti ei tule need elamud oma väljanägemiselt kõik ühesugused. ?Oksjonile lähevad lihtsalt elamukrundid, kusjuures me määrame planeeringuga eelnevalt kindlaks planeeringu ala krundil, hoone korruste arvu, hoone maksimaalse lubatud kõrguse, arhitektuursed nõuded ehitisele, katusekalded. Aga ma loodan, et iga projekt tellitakse eraldi ja päris ühesuguseid eramuid me näha ei taha,? kinnitas aastaid Jõgeva linnapilti kujundanud arhitekt Anne Örd.
Niisiis kolme korrust neil ühepereelamutel ei tule, kuid pärast planeeringu valmimist saab projekteerides veel tingimusi täpsustada. Ettevõtmine on küll alles algjärgus, reedeks ootab arhitekt planeerijatelt hinnapakkumisi, kuid huvilisi ja võimalikke ostjaid on palju.
?Pärast planeeringu kehtestamist peab linn jätkuvalt riigi omandis oleva maa munitsipaalomandisse taotlema ja alles siis saab linn selle müüa, nii et kulud arvestatakse maha ja 65% kasumist läheb riigile,? rääkis Örd. Erilist kasu Jõgeva linn tema sõnul sellest ei saa, kui mitte arvestada, et siia tuleb loodetavasti juurde maksujõulisi ja noori elanikke.
Maxima kompromiss
?Selveri ehitus Kesk tänaval käib, seda on küll igaüks märganud, et pinnas on juba kooritud. Algatatud on ka Suur tn 19 ja 21 planeering, need krundid on teatavasti ära ostnu VP Market,” loetles Örd.
Maxima puhul on siiski tekkinud teatavad viivitused seoses muinsuskaitsega, sest Suur tn 17 asuv hoone on muinsuskaitse all. Seega kehtib 50 meetrine kaitsetsoon ja sinna jääb ka üle poole uuest Maxima kinnistust.
?Eritingimused on tellitud ja vist ka valmis, loodan, et kompromissile jõutakse,? teatas Örd, kes juba algselt on ehitusmaterjali suhtes teatud piirangud kehtestanud, soovitades kasutada näiteks puitu ja kivi ning mitte lubades kasutada plekki.
30. novembri volikogus algatatakse Ördi sõnul veel kaks uut planeeringut. ?Praeguse turuplatsi selle osa, kus on kioskid, ostis Tallinna firma Rainela Lastekaupade OÜ, kes kavatseb ehitada sinna hoonet, kus keldrikorrusel oleks parkla, kahel korrusel bürooruumid ja katusekorrusel mõned korterid,? rääkis Örd.
Teine planeering on Suur tn 30, raamatukogu kõrval asuv kinnistu, mis osteti omanikult mõni nädal tagasi. Sinna soovitakse avalduse põhjal planeerida kaks hoonet: Suure tänava poolsesse otsa väike ärihoone, kus esimesel korrusel on kauplus, teisel büroopinnad ja katusekorrusel korterid, vahepeal peaks olema parkla ja krundi tagumisse ossa tahetakse ehitada korterelamut.
?Taotluses oli kolm korrust, kuid sinna me üle kahe kindlasti ei luba,? kinnitas Örd. ?See ei sobiks, jääks selles paigas liialt kõrge, sest lähtuda tuleb eelkõige linnaruumist,? selgitas Örd.
Justiitshoone tulgu kõrge
Samal põhjusel, just linnaruumi silmas pidades kujutab arhitekt aga uut justiitshoonet kõrgemana ette. ?See peab piirama ära linnaväljaku, et maavalitsuse, linnavalitsuse ja justiitshoone ette tekiks omamoodi tseremooniaväljak, mida Jõgeva vajab. Hoone kerkiks siis enam-vähem olemasolevale Sauna tänava ehitusjoonele, hoonest itta jääks aga pargiala, mis oleks suurem kui praegune Betti Alveri park ja mille võiks omakorda nimetada Alo Mattiiseni pargiks.?
Justiitshoone planeering algatati 26. oktoobri volikogu istungil ja 20. novembri istungil anti Riigi Kinnisvara AS-ile planeeringutingimused. Anne Örd tunnistas, et linnavalitsus kehtestas seekord rangemad tingimused kui tavaliselt, sest hoone tuleb Jõgeva jaoks äärmiselt olulisse paika, sisuliselt linna südamesse.
JAANIKA KRESSA
