Koduvalla vaimuelu ühe eestvedajana pakub Anu Saul omakandi rahvale mitmekülgseid lugemiselamusi ja ühtlasi püüab neile lähemale tuua teisigi kultuuriväärtusi. Tema sõnul on maaraamatukogudel head võimalused avardada inimeste silmaringi, kutsuda neid mõtlema mitmesuguste elunähtuste üle ja ka ajaviitest rõõmu tundma.
Anu Sauli lapsepõlv möödus Tartumaal Väägveres, mis tuntud Eesti puhkpillimuusika ühe hällina.
“Selles paigas töötanud kuulsa orkestrijuhi Wirkhausiga sama perekonnanime kandis ka üks minu kooliõpetaja. Üldse oli mu kodukandis tunda tugevat kultuurihõngu ning juba algklassiõpilasena sai minust külaraamatukogu lugeja. Huvi humanitaarainete vastu kasvas ja nii otsustasingi Tallinna Pedagoogilisse Instituuti raamatukogundust õppima minna. Kõrgkooliõpingud võimaldasid saada piisavalt sügava kultuuriloo alase hariduse,? rääkis Anu Saul.
Diplomeeritud raamatukogutöötajana alustas ta tööd Kilingi-Nõmme raamatukogus. Jõgevamaale tulles oli ta viis aastat Saare kultuurimaja juhataja ning seejärel Saare Põhikooli raamatukoguhoidja, õpetaja ja huvijuht. Koolis töötamise ajal tegeles Anu Saul tõsiselt enesetäiendamisega ja osales mitmetel kursustel. Kui aga Saare kool suleti, tuli endale taas rakendust leida. Parajasti vajati Palale raamatukogu juhatajat ja kuus aastat tagasi asuski Anu Saul sellesse ametisse.
“Meie raamatukogus on üle 10 000 raamatu. Inimesed ja nende lugemissoovid on nende aastatega tuttavaks saanud ja kui uue raamatupaki üle vaatan, tekib kohe mõte, mida kellelegi soovitada. Võin rõõmuga öelda, et tühja käega pole raamatukogust keegi ära läinud. Meie riiulitel on ka raamatuid, mida suhteliselt harva laenutatakse, kuid mis on siiski tarvilikud, sest ühel päeval võib ju tulla inimene, kes just neid lugeda soovib,” kõneles Pala raamatukogu juhataja.
Maitseskaala lai
Seda, missuguseid kirjanikke Pala vallas kõige rohkem hinnatakse, on tema sõnul üsnagi raske öelda.
“Maitsete skaala on üsnagi avar, ulatudes “kergemast” kirjandusest kuni psühholoogiliste romaanideni. Eesti kirjanikest loetakse näiteks palju Mats Traati ja Erik Tohvrit, noorematest kirjanikest aga Kadri Kõusaart ja Andrus Kihvirähki, kellel meie vallas nii tuliseid poolehoidjad kui ka kritiseerijaid.”
Enda tunnistamise kohta Jõgevamaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks arvas Anu Saul ise nii:
“Miks just minu kasuks otsustati, seda tasuks vist teistelt, näiteks Jõgevamaa keskraamatukogu juhatajalt Rutt Rimmelilt küsida. Võib-olla tuli tunnustus tänu sellele, et viimane aasta on Pala raamatukogus tõesti tavalisest töisem olnud. Kolisime uutesse ruumidesse, mistõttu tuli mõelda, kuidas raamatukogu võimalikult lugejasõbralikult ja mugavalt sisustada.?
Oluline kultuurikolle
Anu Sauli arvates on raamatukogu maapiirkonnas üks olulisemaid kultuurikoldeid, milles lisaks lugemiselamuste pakkumisele veel teisedki võimalused.
?Meie avarates ruumides saab hästi kunsti- ja fotonäitusi korraldada. Eelkõige tahan siin tutvustada kodukandi harrastusfotograafide ja kunstnike loomingut. Näiteks uudistati huviga fotonäitust “Üks päev Pala vallas ja selle külades”. Mõne väljapaneku oleme toonud aga kohale ka kaugemalt. Tänu kultuurihuvilisele turismiettevõtjale Marja Korpimäkile on praegu võimalus vaadata Soome Instituudi vahendatud fotonäitust,” ütles raamatukogutöötaja. Ta märkis sedagi, et ootab meelsasti kohalikke kooliõpilasi raamatukokku meisterdama. Vahel leiavad aga siia tee hoopis teist sorti külalised. Need on tihased, kes akna taga uudistamas käivad ja mõnikord ka tuppa lendavad.
?Ju siis tunnevad nemadki meie raamatukogu vastu huvi,” lausus Anu Saul.
JAAN LUKAS