Kalakesed toodi siia kolmanda põlve kaluri Raivo Puuritsa kalakasvandusest Triton PR AS, mis asub Võrtsjärve ääres Rõngus. Puuritsa juurest toodi Jõgevamaale angerjaid juba neljandat aastat.
Ettekasvatatud angerjad, mis on paberite järgi üle kahe aasta vanad, on Puuritsa juures veetnud vaid pool aastat.
?Kahe aasta eest olid nad alles marjaterast välja tulnud vastsed Sargasso meres,? selgitas keskkonnateenistuse Jõgeva osakonna kalandusspetsialist Sirje Kangur Vooremaale eestlaste lemmikkala päritolu.
?Atlandi ookeanis pinnale tõustes hakkas Golfi hoovus neid ida suunas Euroopa rannikule kandma. Siia jõudnud, tegid vastsed läbi muunde ja said angerjakujuliseks. Klaasangerjad tuuakse kalakasvandustesse ettekasvatamisele, kus neid pool aastat toidetakse ja seejärel lastakse veekogudesse.
Püügiküpseks 4?5 aastagaVabasse vette lastud klaasangerjatest jääb olelusvõitluses ellu 10?15 protsenti. Teadlaste pikaajaliste uuringute põhjal püütakse Võrtsjärvest välja vaid kuni kaheksa protsenti sinna sisselastud angerjaist. Protsendi viib alla ka see, et paljud angerjad rändavad järvest välja.
Kui aga lasta järve 30 cm pikkune ettekasvatatud angerjamaim, jääb neist ellu ligi 80 protsenti. Ka pole sellisel maimul enam nii suurt rännukihku ja ta ei põgene järvest. Kui klaasangerjas kasvab püügiküpseks 6?7 aastaga, siis 30 cm pikkuselt järve lastud maim kaks aastat kiiremini.
Ettekasvatatud angerjad toodi Puuritsa angerjakasvandusest kohale Hollandi autoga. Nad olid järvede kaupa paakidesse eraldatud. Kõigepealt lasti paakidest vesi välja, seejärel suunati angerjad vannidesse ning viidi käsitsi järve.
Saadjärvele kokku?Angerjat tavalise õngega kätte ei saa. Tema püüdmiseks on vaja põhjaõnge jada või angerjamõrda. Tartumaa keskkonnateenistus müüb ka põhjaõnge jadasid, aga Jõgevamaal saab angerjaid püüda vaid kutseline kalur,? rääkis Sirje Kangur.
Kalapüük on Eestis rangelt reglementeeritud, püüdjad jagatud kutselisteks ja harrastuspüüdjateks. ?Kuremaa ja Saadjärve ääres on allveepüüdjatel võimalus osta kalastuskaart ja hakata seejärel harpuuniga angerjat taga ajama,? selgitas Kangur.
?Allveepüüdjad tormavad tervest Eestist meie Saadjärve peale kokku, sest seal on selge vesi,? rääkis Ilves. ?Seepärast on püük päris kalliks aetud. Riik ei anna midagi ilma rahata, kutselised ja ka harrastuskalurid maksavad läbi oma püügiõiguse angerja tegelikult kinni.?
Ene Ilvese sõnul lasti Jõgevamaa järvedesse tänavu vähem kalu kui tavaliselt ja sündmus ise oli samuti eelmiste aastatega võrreldes pisut vähem pidulik. Saadjärve lasti 15 000, Kuremaa ja Kaiavere järve kummassegi 10 000.
JAANIKA KRESSA
