Asustatud angerjad saavad püügikõlblikuks 4 – 5 aasta pärast. Angerjamaimud olid keskmiselt 15 cm pikkused ja kaalusid 5,7 grammi. Selleaastane kogus oli väiksem kui eelmistel aastatel, sest maimu hind on võrreldes 2001. aastaga mitu korda kasvanud. Põhjuseks on angerjavaru üldine vähenemine ning liigi kaitsemeetmete rakendamine Euroopa Liidus.
Kaks-kolm tonni aastas
Kehtiva kalapüügiseaduse kohaselt tuleb asustatuskulud katta püügiõiguse tasuga. Juba tänavu on ääremõrdade kui põhilise angerjapüügivahendi püügiõigusetasu Kuremaa ja Kaiavere järvel ning Saadjärvel enam kui kolm korda kõrgem kui 2004. aastal.
Ametliku kalapüügistatistika järgi püütakse kutselisel kalapüügil Vooremaa järvedest 2 ? 3 tonni angerjat aastas.
Statistika ei näita harrastuskalapüügil püütavaid koguseid. Kuremaa ja Saadjärv on väga hinnatud allveekalapüüdjate poolt ning üks ihaldatum kalaliik on angerjas.
Neil järvedel kehtivad juba aastaid allveepüügil piirangud ning püük on tasuline. Ka allveepüügist laekuv tasu aitab katta angerja asustamiseks tehtud kulutusi.
Angerjavarust küllalt olulise osa püüavad välja röövpüüdjad. Vaatamata keskkonnainspektorite tublile tööle, ei ole röövpüüdjate arv vähenenud. Lähtuvalt angerjapüügi eripärast, võib väga suuri koguseid välja püüda väga lühikese ajaga. Et röövpüüdjad on ?pikaajaliste kogemustega?, oskavad nad olla ?õigel ajal õiges kohas?.
Angerja asustamine toimub keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kalanduse programmi vahendusel. Tänavu oli angerja asustamiseks Eestimaa veekogudesse ette nähtud 3 miljonit krooni, millest suurem osa küll kulub Võrtsjärve angerjavaru täiendamiseks.
Miks on vaja teha nii suuri kulutusi
Angerjas on üks kalaliikidest, mis katab kulutused asustamisele. Kui üks ettekasvatatud maim maksis tänavu keskmiselt 8 krooni, siis annab viie aasta pärast sama angerjat müüa 100 krooni eest. Väärindades teda läbi töötlemise või toitlustusteenuse, on tulu oluliselt suurem.
Vooremaa järved on angerja kasvuks ja arenguks väga soodsad. Kutseline kalapüük Vooremaa järvedel saab olla elatisvahendiks ainult angerjapüügi võimalusega.
Kutselise kalapüügi säilitamine väikejärvedel on üks võimalus maainimese elatisvahendite mitmekesistamisel nii saab ta oma põlisesse elupaika jääda.
Angerjas muudab ka harrastuskalastajale need järved atraktiivseks. Just harrastuspüüki puhkemajanduse osana on vajalik enam teadvustada ning investeeringutel arvestada. Praegu on õige aeg teha ettepanekuid, milliseid tegevusi toetada 2007 ? 2013. aastal Euroopa Kalandusfondist siseveekogude kalanduse arendamiseks. Kalandusnõukogu ekspertide hinnangul on oluline harrastuspüügivõimaluste ja selle infrastruktuuri välja ehitamise toetamine.
Vajalik on kala müüa võimalikult töödeldult. Paljud Jõgevamaad külastanud turismigrupid on kaasa viinud sõnumi ? angerjasupp on maitsev ja andekas kohalik toode.
ENE ILVES
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse
kalanduse spetsialist
