Laiuse Jaan Poska põhikooli 5. klassi õpilase, Angela Aaviku, hääl on selge ja sillerdav. “Liiri-laa, liiri-laa” peab kõlama sulgkergelt nagu linnuke laulab taeva all. Meisterlik lõõritus tõi tüdrukule Juhan ja Jakob Liivi etlusvõistluse Jõgevamaa eelvoorus proosapala esitamise eripreemia.
Angela rääkis, et enne võistlust oli tal suur hirm, kas ikka läheb nii nagu ta planeeris. “Kui ma klassis õpetaja ees seisin ja harjutasin, siis tundsin ennast hästi. Publiku ette astudes oli tunne kindel, kuigi jalad all värisesid,” muljetas tüdruk. Kuid Angelal oli esinemiseks oma nipp. “Kujutasin ette, et mina ja mu õpetaja harjutame koolis ja mitte kedagi teist ei ole,” rääkis neiu oma salarelvast.
Proosa on lihtsam
Enne etlusvõistlust harjutas Angela õpetajaga pea iga päev, koduski luges ta oma väikevennale ja vanematele konkursipalasid ette. “Vend läheb sügisel kooli – ta oskab väga hästi minu esinemist hinnata,” kiitis Angela.
Koos õpetaja Helge Maripuuga töötati tekstid põhjalikult läbi. “Õpetaja andis nõu, kui midagi sassi läks või ütles, milliseid kohti tuleb veel harjutada,” lausus tüdruk. Etlusvõistlusel kandis Angela ette Ly Seppeli luuletuse “Eelkevadises metsas”, proosapalana kõlas eripreemia vääriline Juhan Liivi “Varblane”. Angela tunnistas, et nii proosa kui luule esitamine on parajaks väljakutseks, ent proosa on väheke lihtsam.
Pisar tuli silma
Angela sõnul on lugu varblasest kurblik. “Kui ma seda kodus ette kandsin, siis tuli pisar ikka vaikselt silma. Kuid pärast harjutamist sain oma tundeid kontrollida,” jutustas tüdruk. Angela hinnangul on etlemise juures oluline kõlav ja selge hääl. “Kui sassi läheb, siis ei tee ma sellest välja, vaid loen edasi. Lisaks peab pilt silme ees jooksma, siis mõjub ettekantav lugu siiralt ja kõnetab publikut,” jagas tüdruk nippe ja rõõmustas, et esimesel võistlusel läks tal kõik hästi.
Angela rääkis, et soovib edaspidigi etluskonkurssidest osa võtta. “Nii saan rohkem kogemusi. Alguses ma kahtlesin, kas minna, aga läksin ja proovisin ning sain endast jagu,” tundis neiu eneseületusest uhkust. Angela arvas, et järgmine kord võiks küll lõbusamaid tekste ette kanda. “Kui kogu aeg kurbi lugusid lugeda, siis tüdined küll ära,” muigas ta.
Võistlusel luges teinegi osaleja varblase lugu. “Tekst oli küll üks, ent tema liiri-laa ei kõlanud nii hästi,” analüüsis neiu. Angela tunnustab oma vanemat koolivenda Ranel Kaset, kelle esinemisest on tüdrukul nii mõndagi õppida. “Tal läks sassi, aga ta ei näidanud seda välja. Harjutades saab meistriks,” kiitis Angela.
MARGE TASUR