Ämma noorusmälestused ja maailma parim hernesupp

“Ämma noorusmälestuste? nimeliste vürtsikate küpsiste ja mitme muu traditsioonidega kohaliku toidu retseptid saadeti Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kokandusõpetajale Anneli Arrole Võisiku-Kundrussaare külaseltsist. Retsepte saatsid talle teistegi Jõgevamaa küla- ja kultuuriseltside esindajad. Ta ise palus neid saata, sest just talle usaldati maavalitsuse eestvõttel tuleval aastal üllitatava Jõgevamaad tutvustava raamatu retseptiosa koostamine. Nii, nagu põllumajandusministeerium on nõuks võtnud eesti toitu propageerida, nii peab Jõgeva maavalitsus vajalikuks talletada ja tutvustada Jõgevamaa paikkondlikke toidutraditsioone.

Kahjuks ei tulnud Anneli Arro saadetud kirjale vastuseid kõigilt seltsidelt-seltsingutelt. Kohusetundlikumad vastajad olid eakamad prouad ja kärmemad vastused tulid mitte e-posti teel, nagu arvata võiks, vaid tavapostiga.

Õiged sordid

“Hea meel on selle üle, et Peipsi äärest saadeti palju kalatoitude retsepte,? ütles Anneli Arro. “Rõõmustas seegi, et minu kodukandist Sadalast saadeti kopsutoitude retsepte: oma lapsepõlvest mäletan, et kops oli sealkandis toidu toorainena tõesti hinnas. Üks vahvamaid retsepte on aga Jõgeva aleviku kultuuriseltsist Vanaveski saadetud hernesupiretsept, milles on antud täpsed juhised, mis sorti hernest ja mis sorti porgandit tuleb kasutada, et hernesupp tuleks “maailma parim?. Kusagilt mujalt kui kuulsa Jõgeva Sordiaretuse Instituudi mõjuväljast ei saanud ju selline retsept tullagi!?

Supikeetjatele olgu öeldud, et “õige? supihernes on ‘Mehis? ja “õige? supiporgand ‘Jõgeva Nantes?.

Saadetud retseptide hulgast valis Anneli Arro välja kümmekond huvitavamat ja möödunud teisipäeval tegid kodu- ja põllutöökooli teise kursuse kokandusõpilased tema juhendamisel nende järgi toidud valmis. Toiduvalmistamise üheks eesmärgiks oli valmivasse raamatusse illustreerivate fotode saamine: kui toidud valmis said ja kenasti taldrikule olid seatud, jäädvustas need Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevit?.

Kama ja küüslauk

Kui suure hulga kalatoiduretseptide saabudes oli Anneli Arro väga rõõmus olnud, siis pildistamispäeva eelsed käigud kalapoodi kahandasid tema rõõmu tugevasti: sellist kala, millest kohaliku koloriidiga kalarooga teha, õigupoolest polnudki. Nii tuligi piirduda vaid ühe kalatoiduga, kusjuures sellegi puhul tuli järvekala (ahven, koha, haug, särg või rääbis) asendada ookeanikala hõbeheigiga. Aga Ranna küla rannataluniku traditsiooniline pühapäevalõunasöök ? lühikese leemega kalaroog ? sai sellele vaatamata sihuke, et tahtis keele alla viia.

Toekad ja mõnusad suutäied olid ka Sääritsa külast saadetud retsepti järgi tehtud kartuliliistu piirak, Raatverest saadetud retsepti järgi tehtud sibulapirukas, Eskust saadetud retsepti järgi tehtud kartuli riivkook, Voorelt saadetud retsepti järgi tehtud seenesalat, Rannalt saadetud retsepti järgi tehtud kihiline rukkileiva magustoit ja Võisikult saadetud retsepti järgi tehtud porganditort.

“Kõige suuremaid kõhklusi tekitas lugedes Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsist saadetud nooruse palsamiga tervisepallide retsept,? ütles Anneli Arro. “Pallid sisaldavad nimelt põhiliselt kama, mida ma olen ikka magustoidukomponendiks pidanud, tervisepalsamis on aga peale mee ja sidrunimahla ka sibulat, küüslauku ja mädarõigast. Kujutasin ette, et pallid ja palsam peaksid kokku mingi jubeda metallise maitse andma, aga üldse ei anna! Ja mis palsamisse puutub, siis maitsnud seda nohusest peast, ei teadnud ma järgmisel päeval nohust enam midagi.?

Olgu kama ja küüslauguga kuidas on, aga vanaemade toiduretseptide taasavastamiseks on vist tõesti õige aeg. Meie toidusedel on viimase viieteistkümne aastaga ehk liigagi rahvusvaheliseks muutunud.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus