Ametiühingud nõuavad riigiteenistujatele streigiõigust

EAKL pöördus selles küsimuses õiguskantsleri poole, juhtides tähelepanu ametnike põhiõiguse pikaajalisele rikkumisele ning taotledes lõpu tegemist häbiväärsele ja õigusriigis lubamatule olukorrale. Eesti piirab streigiõigust põhjendamatult laias ulatuses.Streik on keelatud valitsus­asu­tus­tes, kõigis muudes riigiorganites ja kohalikes omavalitsustes, kaitseväes, kohtutes ning tuletõrje- ja päästeteenistuses. Sisuliselt on riigiteenistujad ilma jäetud kõige tõhusamast vahendist oma huvide kaitsmisel ? võimalusest kasutada töökatkestusi tööandjale surve avaldamiseks. ILO ühinemisvabaduse komitee rõhutab, etstreigiõigust tohib piirata ainult riigivõimu teostavate avalike teenistujate suhtes. Eesti seadused on rahvusvahelise õigusega vastuolus, kuna streigikeeld laieneb kõigile riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste töötajatele sõltumata nende töö iseloomust ja sellest, kas nad riigivõimu teostavad või mitte. ?Jättes riigiteenistujad ilma tähtsast põhiõigusest näitab riik oma üleolevat suhtumist töötajate õigustesse,? ütles EAKLi esimees Harri Taliga. ?Ilmselt on valitsusel mugav pidada palga­läbi­rääkimisi töötajatega, kelle käed ja jalad on seotud, sest riik on nad ilma jätnud kõige tõhusamast relvast ? streigiõigusest?. Nii ei maksagi imestada, et ametiühin­gute ja valitsuse kahepoolsetel läbirääkimistel riigiteenistujate palkade üle on 10 aastaga sõlmitud vaid kolm kokkulepet. Väärib rõhutamist, et EAKL on igal aastal saavutanud ülerii­gi­li­se alampalga kokkuleppe, kusjuures alates 2002. aastast on ametiühingud alampalga kokku leppinud erasektori tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliiduga. Riigiteenistujate streigiõigust puudutav eelnõu, mille väljatöötamises osalesid ka EAKLi esindajad, on Riigikogu menetluses juba 2003. aasta sügisest. Rohkem kui kahe aasta jooksul on eelnõu läbinud vaid ühe lugemise. ?Eelnõu menetlemisega venitamine ei jäta mingit kahtlust, et Eesti riik ei austa rahvusvahelisi tööstandardeid ning suhtub ülbelt riigiteenistujate põhiseadus­likesse õigustesse,? märkis ametiühingujuht. EAKL juhib õiguskantsleri tähelepanu ka asjaolule, et Eestis kehtiv lepitusmenetlus ei vasta ILO ühinemisvabaduse komitee poolt sätestatud nõuetele. Nimelt on ILO ühinemisvabaduse komitee seisukohal, et kui töötajate mõnele rühmale on sätestatud streigikeeld, peab riik kompenseerima ühinemisvabaduse piiramise, tagades nende huvide adekvaatse kaitse. See nõuab erapooletu ja kiire lepitus- ja vahekohtumenetluse sätestamist, millest huvitatud pooled võivad igas staadiumis osa võtta ning mille otsused on täielikult ja nõuetekohaselt täidetavad. Eestis selline mehhanism puudub, rõhutab Eesti Ametiühingute Keskliit. VOOREMAA

blog comments powered by Disqus