Eile Narvas kogunenud streigipakti osapoolte meelepaha põhjustasid sotsiaalministeerimis valmiv uus usaldusisikute seadus ja plaanitav streigiõiguse piiramine, mis kärbivad järsult ametiühingute võimalusi palgatõusude nõudmisel, teatas Transpordi ametiühing. «Me ei lase töötajate õigusi vähendada ja tahame seepärast peaministrilt nõuda läbirääkimisi kõigi uute tööseaduste tegemisel, kus osaleksid võrdsetel alustel ametiühingud, tööandjad ja riik,» ütles streigipakti suurima osapoole, Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson. «Kavatseme blokeerida iga eelnõu, millega on töötajatest mööda mindud. Oleme läbirääkimistel avatud kompromissidele, kuid säilitame kindlalt tasakaalu,» lubasid streigipakti osapooled. Lisaks nõudmisele kohtuda peaministriga alustavad streigipakti kuuluvad kuus ametiühingut koguma töötajatelt allkirju, millega need nõustuvad osalema võimalikes aktsioonides, mida ametiühingute õiguste kaitseks ette tuleb võtta. Eilsel kohtumisel ei arutatud suurstreikide korraldamist, küll aga kavandati mitmeid teistlaadi väljaastumisi juhuks, kui valitsus keeldub läbirääkimistest. Streigipakti osapooled avaldasid kohtumisel ka täielikku toetust Õdede Liidule tervishoiutöötajate palgaleppe kehtestamisel. Streigipakt on kuue Eesti tugevama ametiühingu solidaarsuslepe, millega tagatakse teineteisele toetus hädavajalike jõuaktsioonide korraldamisel. Lisaks muudele toetusviisidele näeb pakt ette võimaluse korraldada kuni 20 000 osalejaga üldstreike majanduse kõige strateegilisemates sektorites. «See on tuumapomm töötajate õiguste kaitseks, mille kohta loodame, et seda kunagi täismahus kasutama ei pea,» on paktiliikmed varem öelnud. Streigipaktiga on ühinenud raudteelased, meremehed, lennundustöötajad, õed, bussi- ja autojuhid ning tee-ehitajad. VOOREMAA
