Nad analüüsid ka gaasile alternatiivsete kütuseliikide kasutamisele võimalustest Jõgeval. Energeetikafirma juhid on arvamusel, et turba või hakkepuiduga kütmisest tingitud sooja hinna langus võib uutes majandusolude muutudes ajutiseks jääda. Erakütte esindajad lubavad otsida lahendusi varustamaks Jõgeva Haiglat sooja veega ka kütmise vahelisel perioodil.
Erakütte juhid kutsuti Jõgeva linnavolikogu istungile ennekõike eesmärgil, et kuulda, kas on võimalik hoida toasooja hinda Jõgeval madalamal kui piirihind ja millised võimalused on kasutada alternatiivseid kütuseliike ja varustada Jõgeva Haiglat sooja veega ka suvel.
Teatavasti tõuseb 1. aprillist Jõgeval soojuse hind seniselt 715,76 kroonilt megavatt-tunni eest 926,11 kroonini ehk 29 protsenti. Tegemist on kehtestatud piirhinnaga, milliseks kujuneb nt aprillis tegelik toasooja hind, selgub tegelikult kuu lõpus, kui on teada, mis hinnaga sai osta maagaasi.
Kristian Rahu ja Priit Tiit ütlesid kohtumisel linnavolikogu liikmetega, et gaasiga kütmine võimaldas soojahinna Jõgeval hoida senini madalamal Eesti keskmisest. “Meie tegevuskulud ühe megavati kohta püsisid Jõgeval viiel aastal ühesugused. Venemaalt imporditava gaasi hinna suurenemine tõi kaasa aga soojahinna tõusu. Me oleme ettevõtjad, kellel oluline firma majandustulemused ja areng, kuid samas saame aru ka inimeste muredest, mistõttu on praeguseks kujunenud olukord meilegi emotsionaalselt raske,” ütlesid nad.
Alternatiivid eeldavad investeeringuid
Kristian Rahu kommenteeris seisukohti, milles soovitakse Jõgeval luua tehnilised tingimused lisaks gaasile ka teiste kütuseliikide kasutamiseks. “Investeeringud, mida Jõgeval tuleks teha selleks, et sooja hind langeks, osutuksid väga suureks. Majanduslikus mõttes reaalseks alternatiiviks gaasile oleks kütmine turba või hakkepuiduga. Hakkepuidu või turbakatlamaja ehitamine maksaks minimaalselt 20 miljonit krooni. Sellised kulutused tooksid kaasa kütte hinna langused. Paraku pole teada, missugusteks kujunevad kütteallikate hinnad aasta või kahe pärast . Näiteks kui gaasi hind peaks uuesti alla minema , tuleb tarbijatel paarikümne miljoni kroonine investeering piltlikult öeldes kinni maksta. Arvestades seda peaks alternatiivsete kütuseliikide kasutusele võtmisele eelneva põhjalikud uuringud, milles ei lähtuda mitte ainult emotsionaalsest tasandist. Ei maksa teha uisapäisa otsust, mida hiljem tarvis kahetseda,” lisas Rahu.
Lokaalkatlamajade poolt ja vastu.
Volikogu istungil oli kõneaineks ka lokaalkatlamajade rajamise perspektiivikus. “Praeguseks on hinnad tõusnud igal pool, mis eeldab, et tootmine oleks võimalikult efektiivne ja ökonoomne. Nende eesmärkideni jõudmise tagab konkurents. Kindlasti leidub Jõgeval korteriühistuid ja teisi huvirühmi, kel on plaanis lokaalkatlamajade ehitamine,” rääkis linnavolikogusse kuuluv SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder.
“Praegu kaitstakse kogu Euroopas kõikides linnades kaugküttevõrku. Kui Jõgevalt peaksid kaugküttesüsteemist lahkuma näiteks haigla ja koolid, siis tõusevad ülejäänud tarbijatel sooja hinnad veelgi,” ütles Erakütte juht.
Ka linnapea Viktor Svjatõsev ütles, et 2003. aastal tellis Jõgeva linnavalitsus erapooletult eksperdilt soojamajanduse arengusuunad, mis käsitlevad erinevat probleemistikku , muu hulgas valikut kaugkütte või lokaalküte. Selles arengukavas peetakse perspektiivseks kaugküttepiirkonda. Nüüd viis aastat hiljem on kavas tellida uued uuringud ja nendest lähtuvalt tellida soojamajanduse arengusuunad, mis vastaksid käesolevale olukorrale. Küllap leidub nendes arengusuundades ka poolt -ja vastuargumente mõne alternatiivse kütuseliigi kasutusele võtmise suhtes.”
Svjatõsevi sõnul tuleb pidada oluliseks saavutuseks mitmekuiste läbirääkimiste tulemusena Eraküttega sõlmitud ja volikogu istungil teatavaks tehtud kokkulepet, mille põhjal ei hakka Jõgeval toasooja hind ulatuma maksimaalse piirhinnani.
Kristian Rahu ja Priit Tiit teatasid ka lubadusest otsida lahendusi selleks, et varustada Jõgeva Haiglat sooja veega ka kütmise vahelisel perioodil. “Seni oleme kevad- ja suvekuudel sooja vee saamiseks kasutanud elektriboilerit. Mul on hea meel, et tulevikus on põhjust sellel ajavahemikul loota sooja vett aktsiaseltsilt Eraküte. Eriti võiksime rõõmustada siis, kui saaksite soojafirmalt sooja vett normaalse hinnaga, ” märkis haiglajuht Peep Põdder.
Linnapea sõnul on kavas korraldada teabepäev, kus elanikele võimalikult mitmekülgset vaatevinklist soojamajandusega seotud probleeme selgitakse.
JAAN LUKAS
