Alo-päevadel võistleb nelisada lauljat

Kui konkursikontsertide ajal “hajub” kasvõi osa rahvastki gümnaasiumihoone peale laiali, siis konkursi ava- ja lõputseremoonia ajal on tunne, et nööpnõelgi ei mahu aula põrandale kukkuma, sest neist kahest emotsionaalselt kõrglaetud tipphetkest tahavad kõik ? ja tänavu tähendab “kõik” umbes neljasada lauljat pluss külalisi ? vahetult osa saada. Ruumikitsikus ei tekita aga sellises situatsioonis mitte ebamugavust, vaid ühisenergiat, mis saavutab maksimumvõimsuse siis, kui lauldakse Alo Mattiiseni?Jüri Leesmenti “Proloogi” muusikalist “Väike merineitsi”.
 Ent ilusaid hetki oli tänavuste Mattiiseni-päevade avamisel teisigi. Neid pakkusid näiteks Jõgevamaa Noorte Meeskoor Alo “Üht ööd” lauldes ja Ingrid Orgulase laululapsed Alo lastelaulu “Kui mind keegi ei sunni” ette kandes.
 Seekord tehti avamisel teatritki: Jõgeva Gümnaasiumi XIIb klassi õpilased esitasid teatriõpetuse kursuse lõputööna valminud lavastuse teemal “Kas me sellist Eestit tahtsimegi?”. Alo Mattiisenile kui isamaalaulikule pühendatud ürituse kontekstiga sobis Andrus Kiviräha “Muinasjutul nooremast vennast” põhinev lavastus hästi ning olnuks Alo saalis, oleks ta lustinud koos muusikapäevalistega.
 Nagu ikka, tuli ?üriisse ehk Suurde Kõrva kuuluvatel muusikutel ja mittemuusikutel  anda  Alo portree juures ja vasakut kätt klaverikaanele toetades vanne. Betti Alveri luuletusest “Räägi tasa minuga” ja Jüri Leesmenti Alole pühendatud luuletusest kokku pandud vandetõotuse ütlesid Suurele Kõrvale ette päevajuhid Virgo Ernits ja Karl Sakrits.
Viimane kohtumine
 “Ma pole vahepeal kolm aastat Mattiiseni-päevadel käinud ja olen nüüd üsna põnevil,” ütles dirigent Hirvo Surva. “Vahepeal on kindlasti uusi tegijaid tulnud ning juba nähtud tegijad edasi arenenud.”
 Survale kui viimase aja koolinoorte laulupidude kunstilisele juhile pakuvad Alo-päevad huvi eelkõige sellepärast, et siin saab hea ülevaate kogu Eesti koolimuusika tasemest ? nii lauljate kui ka juhendajate tasandil. Just koolinoorte laulupeoga oli seotud ka Surva viimane kokkupuude Alo Mattiiseniga.
 “Tellisin Alolt 1997. aasta koolinoorte laulupeol ette kandmiseks popurrii isamaalistest lauludest ning 29. mail 1996 andis ta noodid korrektuuri tegemiseks mulle üle,” meenutas Hirvo Surva. “Parandusi me neis ühiselt enam teha ei jõudnudki, sest järgmisel päeval lahkus ta meie hulgast jäädavalt.”
 Nii, nagu Alo laulud on kauni meloodiaga, nii valitseb tema kunagises kodukoolis Surva sõnul hea ja sõbralik õhkkond, mis on üleriigilisele vokaalansamblite konkursile suurepäraseks taustaks.
 “Loodan, et siinsel muusikaõpetajal Maret Ojal veel kauaks jaksu jätkub seda üritust vedada,” ütles Hirvo Surva.
Kolm oktavit
 Kahel Suure Kõrva liikmel, lauljal ja pedagoogil Silvi Vraidil ning näitlejal ja muusikul Peeter Volkonskil oli eilne päev õige pingerohke: pärast kolmekümne ansambli ärakuulamist ja nende esinemisele hinnangu andmist pidid nad lõpuks ise lavale mikrofonide ette astuma, et koos Hardi Volmeri, HaleBopp Singersi ja Tartu Junior Bigbandiga ette kanda Alo Mattiiseni risotooriumid “Roheline muna” ja “Näärmed”.
 “”Näärmeid” on tulnud viimasel ajal üsna mitu korda esitada,” ütles Peeter Volkonski, kes on ka risotooriumide libreto autor. “1. jaanuaril ? no leiti aga päev! ? laulsime seda Pärnu kontserdimajas ja 3. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas. Pärnus laulsime seda peatselt veel teistki korda: Reformierakonna aastavahetuspeol. Ei tea, kas nad tellisid selle oma peole sellepärast, et seal on üheks tegelaseks miljonär?”
 “Rohelise muna” vormis aga Ugala teatri muusikajuht Peeter Konovalov hiljuti terveks teatrietenduseks.
 “Kui ma kuulsin, et nad Viljandis “Rohelist muna” teevad, oli mu esimene reaktsioon: “Hea küll, et teete, aga kes teil need Silvi kolm oktavit ära laulab?” Konovalov ütles, et Ugala näitlejanna Jaana Kukk. Pärast nägin videost ? lauliski ära!” ütles Peeter Volkonski.
 Risotooriumid on tema sõnul omamoodi muusikaline pullitegemine, aga samas ei puudu selle juures ka kunst. Kunsti tulebki tegelikult lustiga teha. Ja Alo-päevadel osalevad noored muusikud seda üldjuhul oskavad.
 Kui eilsetel konkursikontsertidel esinesid IV-IX klasside ansamblid, siis tänastel kell 11, 13 ja 16 algavatel kontsertidel saab kuulda gümnaasiumiealisi lauljaid. Enne, kui Suur Kõrv lõputseremoonial laureaadid teatavaks teeb, esitavad aga Silvi Vrait, Jaan Willem Sibul ja Jaak Jürisson Jõgeva Gümnaasiumi aulas kauni laulukava “Helisev hing”.

RIINA MÄGI