Ma ei taha olla moraalijünger, aga pean vajalikuks, et noored teadvustaksid iseendale, mida võib kaasa tuua alkoholiga liialdamine. See ei tee kahju ainult teile endile, samamoodi kannatavad teie vanemad ja õed-vennad. Üritustel alkoholi tarbides ja politseile vahele jäädes toote kahju ka selle korraldajatele. Halvimal juhul keelatakse lihtsalt pidude korraldamine ära ja püütakse nii vähendada alaealiste alkoholitarbimist avalikes kohtades.
Samas ei saa siin ka ainult alaealisi süüdistada. On mitmel juhul ette tulnud, et täiskasvanud ostavad noortele alkoholi või siis pakuvad enda oma. Kindlasti on pea igas noorte sõpruskonnas olemas inimene, kes on 18-aastane ning saab probleemideta alkoholi hankida.
Mitte ainult lapsed ei tarbi alkoholi, seda teevad palju ka täiskasvanud. Nemadki ei tunneta tihti piiri, kus selle pruukimisega liiale minnakse. Sellega näitavad nad halba eeskuju noortele. Siinkohal tekib küsimus, kas esmalt ei peaks mitte võitlema alkoholi liigtarbimise vastu täiskasvanute seas.
Ma ise hindan inimesi, kes oskavad alkoholi tarbimisel piiri pidada või ei joo üldse. Pidutseda saab ka ilma alkoholita nii, et tuju on hea. Peab olema vaid vastav seltskond ning meeleolu. Ma tean, et on inimesi, kes minuga nõustuvad, ja kindlasti on neidki, kes selle väite ümber lükkavad. Tegemist on igaühe südametunnistuse küsimusega.
Inimesed arvavad sageli, et alkohol on parim leevendus muredele. Tegelikult on efekt just vastupidine, sest järgmisel hommikul on halb olla. Kahjuks ei suuda keegi neid müüte ümber lükata ning vaevalt keegi seda teha tahabki.
Meie praegune alkoholiseadus ütleb, et alkoholi tohib müüa kuni kella 23ni, kui poel eriluba ei ole. See on igati tervitatav, sest nii saab natukenegi piirata alkoholi kättesaamist, kuid parim võimalus see muidugi ei ole. Mulle on väga sümpaatne Rootsis toimiv alkoholimüügi seadus. Alkoholi saab hankida vaid kindlatest kauplustest ning selleks peab ostja olema vähemalt 21-aastane. Vastavaid kauplusi pole ka mitte iga nurga peal. Alevis on heal juhul üks, linnades natuke rohkem ning nende lahtiolekuajad on lühikesed. Rootsi linnades ringi liikudes ei juhtu just sageli kokku lällavate või tuigerdavate pidulistega. Tänavad on rahulikud ja turvalised.
Politseid meil tegemata töös süüdistada ei saa. Nende jõud on sellised, nagu on, ning rohkemaks ei ole nad võimelised. Samas paneb mõtlema, et kui üritus toimub ühe konstaabli tööpiirkonnas, kuid pärast tema tööaega, kas ta peaks kohal olema. Ma ise arvan, et ta peaks olema, sest kui midagi juhtub, siis on see ju tema, kellelt esimesena abi otsitakse.
Panen südamele kõigile, kes leiavad, et alkoholitarbimine on tänases Eestis üle piiri läinud, rääkige ja arutage oma sõprade, tuttavate, lastega alkoholist ning selle kahjulikkusest. Ehk rahuneb siis veidigi maha Eestit laastav alkoholitarbimise buum.
BIRGIT KASTEPÕLD
