1. mail mõõdeti Kirde-Eestis paiguti lume paksuseks 7-13 cm. Jõgevamaal oli mõnesentimeetrine lumi maas 30. aprilli hommikul, millest püsisid jäänused varjulistes kohtades veel 1. mail. 2?3 sentimeetrine lumikate tekkis uuesti 2. mai õhtupoolikul. 1. ja 2. mai vahelisel ööl mõõdeti tänavuse lehekuu kõige madalamad õhutemperatuurid ? paiguti maakonnas -5?-6 kraadi. Öökülmad esinesid ka mitmel järgneval ööl. Selleks ajaks olid karusmarjad juba alustanud, mistõttu võis külm osades aedades õitele kahju teha. 6. maist hakkas ilm soojenema, päevased termomeetrinäidud kerkisid üle 15 kraadi ja ka ööd muutusid soojemaks.
Alates 13. maist tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi ja sellega koos algas kiire rohu kasv, tärkasid massiliselt suviteraviljad. Mai alguses peaaegu seiskunud looduse areng sai uuesti hoo sisse. Kuu keskpaigaks läksid toomingad õide ja võilill alustas massilist õitsemist. Vanarahva tarkuse järgi andsid need loodusemärgid teada, et kätte on jõudnud õige aeg kartul maha panna.
Mai teine pool oli soe ja sagedaste äikestega. Väga tugev ja korduv äike esines 15. mail, kui ilm muutus päeval saju eel nii pimedaks, et tänavavalgustuse laternateski süttis valgus. Pikne süütas sel päeval hooneid ja rikkus arvutisüsteeme. Paiguti sadas maakonnas ühe ööpäevaga enam kui 20 mm. Tugeva saju järel püsis vesi põldudel, heinamaadel ja õuemurudel mõnda aega loikudena, paiguti esines põldudel sademete veest pinnasekannet ja koos mullaga oli sademete vesi kaasa haaranud ka seemet. Vihm tampis mulla kõvaks ja hiljem kiiresti kuivades tekkis põldudele tugev mullakoorik, mis takistas taimede tärkamist, eriti rapsil.
Vihma üle normi
Järgnes soe, valdavalt kuiv ja päikesepaisteline periood, mis lõppes äikese ja järjekordse tugeva sajuga 26?27. mail. Siit alates lõi välku ja müristas ning tuli vihma peaaegu iga päev kuni kuu lõpuni, kusjuures kohati oli sadu väga tugev. Ohtlikuks nähtuseks loetakse, kui 12 tunniga sajab enam kui 50 mm või 1 tunniga enam kui 30 mm. Kahjuks on ilmavaatlusvõrk ohtlike sadude registreerimiseks hõre. Kui Kalana kandis 27. mail vihm põlde uputas ja rohke voolav vesi teetammi ära uhtus, siis mõõdeti lähimas ilmavaatluspunktis Aidus ööpäevaseks sademete hulgaks järgmise päeva hommikul ainult 7, Pajusis 8, Põltsamaal 7 ja Adaveres 5 mm, mis ei ole kuigi suured ööpäevased sademete hulgad. Antud numbritest tunduvalt rohkematest vihmadest Lahavere-Kalana-Sulustvere ümbruses andsid märku veel 1. juunil põldudele püsima jäänud veeloigud, lohkudes liigniiskusest kolletuma hakkavad suviviljaorased ja põldudel toimunud pinnasekanne.
Järgmine teadaolev väga tugev sadu oli 30. mail Palamuse ja Luua kandis. Luual asuvas ilmavaatluspunktis mõõdeti sajujärgsel hommikul ööpäevaseks sademete summaks 39 mm. Kohalolijate kirjelduse järgi oli maantee muutunud nagu jõeks, mida mööda porine vesi kõrgematelt põldudelt madalamatele aladele voolas ja kohati tee ääred ära uhtus. Kogu kuu sademete summa ületas tänavu kõikjal maakonnas kuu normi (Jõgeval 50 mm), kõikudes 58 millimeetrilt (Aidus) kuni 101 millimeetrini (Vaiatus).
Lisaks rohketele äikesevihmadele vääriksid käeoleval aastal tähelepanu ka mai viimase kolmandiku erakordselt kõrged temperatuurid. 28.-29. mail tõusis maksimaalne õhutemperatuur varjus ligi 30 kraadini ja kohati üle sellegi, ületades paiguti seni tehtud vaatluste järgi maikuu absoluutseid maksimumtemperatuure. Kolmanda kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur ületas tavapärast enam kui 6 kraadi võrra ja oli Jõgeval viimase 85 aasta kõige kõrgem.
Mardikas ründab
Mai lõpu kuumaga arenes loodus kiiresti. Kui kuu esimese poole jahedusega olid taimed kaotanud varase kevadega tekkinud arengu edumaa, siis lehekuu lõpuks jõudis see uuesti tavalisest tasemest enam kui nädala võrra ette. Talirukkil toimus pea loomine juba 27. mail, kuu lõpuks oli kerahein loonud, aas-rebasesaba õitses, õunapuud olid lõpetanud õitsemise, marjapõõsastel olid arenenud viljaalged. Kuu keskpaigas mulda pandud kartulid tärkasid mai lõpuks.
Vaevu tärganud kartulipealsetel võis leida massiliselt kartulimardikaid. Spetsialistid pole päris ühesel arvamusel, kas oli eelnev lühike ja vähese mulla külmumisega talv olnud neile putukatele sobiv kohapeal talvitumiseks või on nad siia saabunud lõuna poolt koos soojade õhumassidega. Kuu lõpu vihmadest tingitud suur õhuniiskus koos soojusega soodustas taimedel seenhaiguste levikut.
Milline on tavaliselt juuni ilm? Kuigi juuni on suvekuu ja päeval tõuseb harilikult õhutemperatuur 18-21 kraadini, pole kuu esimesel poolel öökülmad kuigi haruldased. Öökülmasid on esinenud õhus Jõgeval 1922. aastast alates 28% aastatest, maapinnalähedases õhukihis veelgi enam. Kõige madalamaks õhutemperatuuriks on mõõdetud -3 kraadi (1941. a) ja kõige kõrgemaks 30,9 kraadi (1968. a). Viimase 85 aasta juunikuu keskmiseks sademete hulgaks on olnud Jõgeval 67 mm, äärmused 9 mm (1992. a) ja 192 mm (1998. a).
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
