Õigupoolest on see uue teadmisteaasta esimene päev. Enam kui kolme ja poolesajale Jõgevamaa lapsele oli see päris esimene koolipäev.
Mäng on väikese inimese töö
Maakonna üks arenguvisioon on ?Hea kool?, mille üldeesmärgiks kõrge õpimotivatsiooniga ja konkurentsivõimeline õpilane. Üks paljudest konkreetsetest tegevustest selle visiooni poole püüdlemisel on riiklikest vahenditest mänguväljakute rajamisele ja renoveerimisele kaasaaitamine.
Mis on ühist koolil ja mänguväljakul? Sõna ?kool? tuleb kreekakeelsest sõnast ?schole?, mis tähendas ka puhkust. Et algkooliõpilane koolitunnis hästi õpiks, peab ta saama vahetunnis piisavalt liikuda, soovitavalt värskes õhus.
Jõgevamaal on maavalitsuse ja omavalitsuste koostöös avatud või avatakse lähiajal kaheksa laste spordi- ja mänguväljakut: Voorel, Aidus, Adaveres, Tormas, Palal, Siimustis, Kaareperes ja Põltsamaal. Need platsid ja seal olevad atraktsioonid on mõeldud nii lasteaia- kui kooliealistele kogu piirkonna lastele.
Mänguväljakud ei ole pelgalt vaba aja veetmise kohad. Soomes Järvenpääl, kus sellised mänguplatsid rajati kolm aastat tagasi ja algkoolilastel on päeva jooksul kaks pooletunnist vahetundi, mil nad saavad end n-ö tühjaks rabeleda, täheldati õpilaste õppeedukuse tõusu kolmandiku võrra. Laste haigestumine vähenes olulisel määral.
Rohkem iseseisvat
mõtlemist ja analüüsioskust
Teadmisteni jõuame enamasti üldtunnustatud autoriteetidele tuginedes. Teadmiste kõrval muutub järjest tähtsamaks see, kust ja kuidas uusi teadmisi ammutada. Arvan, et noorele inimesele tuleks senisest veelgi rohkem õpetada iseseisvat mõtlemist ja analüüsioskust.
Kool pole tähtis mitte ainult õpetajatele, õpilastele ja nende vanematele, vaid tervele kogukonnale ? eelkõige paikkonna vaimsuse hoidjana. Kui mõnes kohas tahetakse mõnd kooli sulgeda, siis on raske ette kujutada midagi, mille vastu rahvas veel rohkem ja häälekamalt protestiks.
Ühegi kooli sulgemisest Jõgevamaal täna ei räägita. Valmis peame aga olema selleks, et mõnest gümnaasiumist võib saada põhikool ja põhikoolist algkool. See iseenesest ei ole tagasiminek, vaid tagasimineku peegeldus. Tuleb tunnistada, et mõnes paigas ei pruugi tulevikus jätkuda piisavalt lapsi kooli kõikidesse klassidesse. Samal ajal peame aga teises kohas rajama koolimajale juurdeehitise või ehitama uue kooli- ja spordihoone, sest lastele on vaja luua parimad õppimistingimused.
Vähenõudlik ja visa,
kuid vajab palju valgust
Eile istutati koos maavalitsuse töötajatega Jõgevamaa haridusasutuste juurde männipuud. Puuistutamise traditsioon sai alguse eelmisel sügisel, kui koolide ja lasteaedade juures pandi kasvama Kalevipoja tammepuud, sümboliseerimaks (vaimu)jõudu, ühtsust ja järjekestvust.
Rahvaliku laulu ?Mu isamaa armas? sõnad ütlevad: ?Ei seedrid, ei palmid / ei kasva me maal, / meil siiski kenad männid??. Eesti ei pakata looduslikest rikkustest. Kuid meil on palju vaimujõudu, me oleme väärikad ja töökad ning samas vähenõudlikud.
Mägimänd on väga vastupidav, elujõuline ja külmakindel põõsaspuu. Mulla suhtes on ta leplik, talub ka kehva ja liigniisket pinnast. Kuid ta vajab palju valgust.
Laulusalmi järgmine rida annab meile vastuse, millised puud me järgmistel aastatel Jõgevamaa haridusasutuste juurde istutame.
Soovin kõigile kooliõpilastele ilusat ja edukat kooliaastat. Olge uudishimulikud! Koguge niipalju teadmisi, oskusi ja vilumusi kui võimalik. Head haridust läheb teil endil tarvis, et muuta nii enda kui teiste inimeste elu paremaks.
Lastevanematele ja õpetajatele ning kõigile koolitöötajatele soovin rõõmsat meelt, palju kannatlikkust ning tahet õppida koos noortega.
AIVAR KOKK,
Maavanem Kalevipoja tegude maalt
