2. jaanuaril algas Eesti Haigekassa finantseeritav üle-eestiline kampaania, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu sellele, et liiga rasvase toidu söömine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Kampaania abil suunatakse inimesi oma igapäevase menüü koostamisse teadlikumalt suhtuma.
?Eestimaa inimeste oluline probleem on liiga suur rasva osakaal toidusedelis. Inimesed ei teadvusta endale, et kuigi rasvane toit tundub isuäratav, võib selle liigne söömine tuua koos kehskaaluprobleemidega kaasa ka mitmeid kroonilisi tervisehäireid, näiteks südame-veresoonkonnahaigused, liigesehaigused. Euroopas ja ka Eestis on tõusmas täiskasvanute II tüüpi diabeeti haigestumine. Maailma Terviseorganisatsioon on seepärast 2006. a prioriteediks valinud just toitumise teema. Koostamisel on Euroopa tegevuskava ülekaalu ennetamiseks. Toitumise teema on prioriteediks ka Eestis selle aasta riiklikus südame- veresoonkonnahaiguste ennetamise programmis. Haigekassa kampaania on üks osa riiklikust programmist ja selle eesmärk on panna inimesi rohkem mõtlema oma toitumisharjumustele,? rääkis haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist Sirje Vaask.
Haigekassa tellitud uuring, mille viis möödunud aasta detsembris läbi Turu-uuringute AS, näitab, et Eesti elanikud ei pea toidukaupu valides nende tervislikkust oluliseks – seda teeb vaid 32% elanikest. Samas kui 70% juhtudel määrab ostuotsuse hind, 62% maitseomadused, 60% toodete kvaliteet ning 50% eestimaine päritolu. Võrreldes omavahel mehi ja naisi, selgub, et mehed pööravad naistega võrreldes toidu tervislikkusele oluliselt vähem tähelepanu.
Uuringu tulemused näitavad samuti, et Eesti inimesed ei ole harjunud lugema toodete pakenditel ja etikettidel olevat informatsiooni toidu koostise erinevate näitajate kohta. Näiteks ei pööra 64% elanikest mitte kunagi tähelepanu toidu energiasisaldusele või teeb seda harva. Üle poole elanikkonnast (54%) ei pööra tähelepanu toodete rasvasisaldusele. Toidu soolasisaldust ei vaata 76% elanikest ja vitamiinide ning mineraalide sisaldust 66% elanikest. Enim jälgivad inimesed tootel säilitus- ja lisaainete kohta käivat informatsiooni. Alati teeb seda 24% ning mõnikord 31% Eesti elanikkonnast.
ANNE OSVET
Haigekassa avalike suhete juht