Alatskivi loss avab taas uksed

Alatskivi lossi kommunikatsioonide uuendamine ja ruumide renoveerimine läks maksma 4,3 miljonit krooni, mille panid kokku Euroliidu Phare programm, Eesti riik ja kohalik vald.

“Selle projektiga on loss saanud sisemised vee, kanalisatsiooni, keskkütte, elektrisüsteemid,? loendas Phare projektijuht Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest Monica Orek.

Korrastatud osa ruume

Projekti raames on restaureeritud osa lossi ruumidest. Endise ilme on saanud vestibüül, peasaal, salong, paruni töökabinet ja söögisaal. Viimase rekonstrueerimisega kaasnesid põnevad leiud: söögisaali seinapaneeli tagant ilmusid nähtavale lossi rajaja parun von Nolckeni aegsed nõudekapid. Peene portselani asemel oli kappides siiski tühjus.

Et nüüdseks on lahendatud ka garderoobi ja tualettruumide probleem, on Alatskivi lossis võimalik aastaringselt kõikvõimalikke pidulikke üritusi läbi viia ja kontserte korraldada, seda nii oma rahvale kui ka kaugemalt tulijaile.

Phare programm toetab Eesti turismi

“On loodud eeldused operaatorfirma leidmiseks läänetiiba planeeritavale restoranile,? lisas Orek

Phare turismi infrastruktuuri toetusskeemi laekus 69 taotlust, millest 8 rahuldati.

“Alatskivi lossi renoveerimise projekt vastas hästi programmi eesmärkidele (kultuuripärandi säilitamine ning turismipiirkonna atraktiivsuse suurendamine), samuti oli projekt väga hästi ette valmistatud,? põhjendas Orek projekti rahastamist. 1886. aastal valminud Alatskivi loss on ?otimaa Balmorali lossi maailma suurim koopia.

2001. aastal alustatud Phare projekti tulemusel said uue kuue Alatskivi lossi infrastruktuur, Suure Munamäe vaatetorn, Toila pargirada ning supelranna, sadama ja pargi infrastruktuur, Antoniuse õu Tartus, Kuressaare golfiväljak ning Kuressaare kindluse lossihoov ja lähiajaloo näitus, Kohtla kaevanduspark-muuseum ning Tartu mänguasjamuuseumi filmi ja teatrinukkude maja.

TIINA JURJEVA

blog comments powered by Disqus