Alam-Pedjal hakkab uputama, kuid kevadist suurvett veel ei paista

Kui enne külmade tulekut tõusis vesi Alam-Pedjal üsna kõrgeks tavaliselt novembri alguseks, siis tänavu on ka n-ö sügisene suurvesi pea poolteise kuu võrra hiljaks jäänud. Alam-Pedjal hakkas uputama enne jõule, varem olid selle kandi kaevud üsna kuivad ja suurem osa tiikegi tühjad.

Teise jõulupüha hommikul tervitas matkajaid tõsine torm. Öösel Skandinaaviamaades möllanud Patrick oli Eestisse jõudnud, nii et puid langes teedele, elektriliinidele ja igale poole mujalegi.

Kraadiklaas näitas pluss kaheksat kraadi, nii sooje jõulupühi ei mäletanud keegi.  

Kõrgete kummikuteta ei pääse kuhugi

Alam-Pedja huvilisi ootas korralik suurvesi – kuiv suvi ja suurema veeta sügis olid meid suisa muretuks teinud. Nüüd läks aga korralikke kummikuid vaja.

Esimene katse harjumuspärasel rajal liigelda lõppes sügava vee tõttu kuklakratsimisega – tuli tuldud teed tagasi tulla.

Teist katset tegema minnes olime targemad ja valisime kõrgemad kohad. Kummikud olid muidugi hädavajalikud, aga liikuda ikkagi sai.

Hoopis teine mure oli tugeva tuulega – aeg-ajalt kuulsime üsna lähedal kõva raginat. Kukkusid peamiselt mädanenud lehtpuud, vaid ühes kohas nägime tuule räsitud noort, umbes kolmekümneaastast kuuske. 

Emajõe vesi pole palju kerkinud

Puurmani uuelt suurelt sillalt paistis pilgeni täis jõesäng, kuid luhale polnud vesi veel jõudnud.

Puurmani spordi- ja kultuurimaja juhataja Keiu Kess ütles, et Pedja jõe vesi on korralikult tõusnud, allpool Puurmani tammi paistab veetase suisa jäämineku aegne, nende majja pole jõevesi siiski veel tulnud.

Puurmani tammi lähedal baari pidav Aare Käärsoo märkis, et tema pääseb küll kuiva jalaga läbi ja päästerõngast pole tal vaja läinud.

Looduskaitseühingu Kotkas juhataja Robert Oetjen ütles, et tema tuttavad tulid üleeile Palupõhjast ja said kenasti läbi. Oetjeni sõnul polnud Palupõhja teele vett tulnud ja loodetavasti ei tulegi. “Kui vesi Laeva jões tõusebki, siis tasapisi, ja sellepärast pole vähemalt praegu hirmu, et Palupõhja ei pääse,” lisas Oetjen.

Reku ja Palupõhja vahel Jõesaares elav Helgi Velja lisas, et kraavid on küll vett täis, kuid Emajõe vesi polnud nii palju tõusnud, et teele oleks tulnud.

Lõuna-Eestis pole jõed kuigi veerikkad, veetase kõigub kauaaegse keskmise lähedal või jääb sellest isegi allapoole. 

Soomaal saab juba kanuuga sõitaSoomaal aga saab juba kanuuga sõita, vesi ähvardab taluhoovides ja heinamaadel kerkida detsembri rekordtasemele. Jõulude ajal said huvilised seal kanuusõitu ja n-ö viiendat aastaaega nautida.

Tänavu sügisel ja talve hakul ongi vesi kõige rohkem tõusnud Pärnu jõe vesikonnas, sealkandis on ka suurvee tõttu liikluseks suletud teelõike. Palju ei jää maha ka Kasari, Luguse ja Vihterpalu jõgi.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus