Akvarellistid testivad Balti ühtsust

Tartus Vanemuise kontserdimajas saab praegu vaadata Leedu, Läti ja Eesti akvarellistide ühisnäitust „Link“, mis on pühendatud Balti keti 30. aastapäevale. Leedus ja Lätis oli näitus üleval möödunud aastal, nüüd jõudsid taiesed ka Eestisse. Näitust aitasid korraldada Tartu rahvaülikool ja Jõgeva akvarelligalerii Kala. Viimase omanik Gennadi Lapin on ka üks näitusel üles astuvatest Eesti akvarellistidest.


Näituse kuraator, Leedu akvarellist Saule Urbanavičiute ütles, et esialgu oli tal plaanis korraldada Leedu akvarellistide ühisnäitus, ent Balti keti lähenevale juubelile mõeldes tundus asjakohane kutsuda osalema ka samas tehnikas maalivaid Läti ja Eesti autoreid. Rahvuslikest ja ühiskondlikest väärtustest kantud näitusega sai kuraator teha kummarduse oma isale, tuntud Leedu akvarellistile ja grupi AQUA 12 asutajale Eduardas Urbanavičiusele (1931–2008).

„Mu isa oli Nõukogude võimu suhtes kriitiline inimene, kes oma arvamust vaka all ei hoidnud,“ ütles Saule Urbanavičiute.

Näitusele valiti tema sõnul paremik kolme riigi akvarellistide esitatud töödest. Kõige rohkem on autorite hulgas leedulasi. Mõned neist, nagu Ana Marija Blažiene ja Jurga Sidabriene, aga ka Saule Urbanavičiute ise, on Jõgeva publikule tuttavad, sest on siingi oma töödega esinenud. Eestit esindavad peale Gennadi Lapini veel Eleny Kasemets, Mall Paris, Tiiu Pallo-Vaik, Kadri Bormeister, Aleks Kase, Külli Tael ja Kersti Kohtla.

Mitmeti mõistetav

 Näituse pealkirja „Link“ võib Saule Urbanavičiute sõnul mõista mitmeti: see võib olla veebilink, mis aitab infot vahendada, aga ka ühendus, side või hoopis kodeeritud sõnumit sisaldav tähekombinatsioon. Kodeeritud või salastatud tekstid, täpsemalt Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) salaprotokollid, määrasid omal ajal ka kolme Balti riigi saatuse: meie osaks sai pool sajandit Nõukogude okupatsiooni. MRP 50. aastapäeval ühendasid kolme Balti riigi inimesed käed ja moodustasid Tallinnast Vilniuseni ulatuva inimketi. See oli sümboolne sõnum, et tahame olla vabad ja iseseisvad.

„Mul on hea meel, et autorid on teema väga erinevalt lahendanud. On abstraktseid ja figuraalseid kompositsioone, lüürilisemaid ja dramaatilisemaid vaatenurki. Stiilidki on erinevad. Õnneks pole keegi kaldunud liigsesse otseütlemisse, literatuursusse. Samas selgub, et kerge, kihilise ja läbipaistva akvarelli subtiilne keel sobib ka ühiskonnaelus toimuvast kõnelemiseks,“ ütles Saule Urbanavičiute.

Kolme riigi akvarellistide töid ühendab sel näitusel suur formaat. See oli korraldajate ette dikteeritud ja lisab näitusele soliidsust.

Kolme Balti riiki ühendavaid motiive on kunstnikud leidnud mitmeid: kes on kujutanud merd, kes merevaiku, kes rahvuslikke vöökirju ja ornamente, kes rahvuslinde, kes mänginud rahvuslippude värvidega.

Gennadi Lapini akvarellilt „Hetkeseis“ leiab näiteks jupi Leedu rahvusvärvides ketti, mille mõned lülid on roostes ja mõned suisa katkenud. Selles võib näha vihjet sellele, et Balti keti aegsest ühtsusest pole niipalju järel, kui sooviksime.

„Me alustasime kolmkümmend aastat tagasi enam-vähem ühest punktist, nüüdseks oleme mõnes mõttes eri suundades liikunud ja mõnikord ka üksteisega konkureerima hakanud. Mõned asjad on ühes riigis paremini, mõned teises. Aga me kõik oleme hädas sellega, et inimesed, eriti noored, lähevad välismaalt paremat elu otsima,“ sõnas Gennadi Lapin.

Näituse kuraator Saule Urbanavičiute lahendas Balti keti teema kaksik-autoportreena. Saule on umbes poole oma elust elanud Nõukogude Liidus ja teise poole iseseisvas Leedus. Nii kujutabki üks osa kaksikportreest teda nõukaaja käskude-keeldude maailmas, teine osa juba vabas Leedus.

„Need on olnud üsna erinevad elud. Nõukaaegse koolitüdrukuna ei viitsinud ma näiteks inglise keeltki õppida, sest võimalus, et seda kunagi vaja läheb, tundus olevat kaduvväike,“ sõnas kuraator.

Teises keskkonnas teisiti

 Vilniuses oli näitus „Link“ üleval galeriis Arka, Riias aga Peetri kirikus. Eesti näitus otsustati välja panna mitte pealinna, vaid akvarellisõbralikumasse Tartusse. Eksponeerimiskoha aitasid leida galerii Kala Gennadi Lapini ja Tartu rahvaülikool koolitusjuhi Kersti Kohtla abil.

„Vanemuise kontserdimaja andis meile näitusepinna tasuta. Boonuseks on seegi, et näitus on üleval 28. veebruarini, mis tähendab, et seda näevad Eesti Vabariigi aastapäeva sündmuste külalised,“ sõnas Kersti Kohtla.

Tema ja Gennadi Lapin aitasid Saule Urbanavičiutel näituse ka üles panna.

„Samad tööd mõjuvad teises keskkonnas hoopis teisiti. Samas on kõik kolm „Lingi“ eksponeerimispaika olnud head ja huvitavad,“ tõdes Saule Urbanavičiute.

Tema sõnul kiputakse akvarelli tihti alahindama. „Tahtsin näitusega tõestada, et akvarell on tõsine kunst, mitte mingi ilupildimaalimine,“ sõnas kuraator.

„Soovisin parandada ka koostööd kolme riigi akvarellistide vahel: et me oleksime jälle ühtsed, nagu Balti keti ajal. Soovisin liita ka eri põlvkondi. Noori akvarelliste tuleb vähemasti meil Leedus peale üpris visalt ja neilgi vähestel puudub üldjuhul võimalus osa saada vanemate tegijate rikkalikest kogemustest, sest noored ja vanad ei suhtle omavahel.“

Kel tõsine huvi Balti keti ümmargusele aastapäevale pühendatud akvarellinäitust vaadata, saab seda teha ka ilma kontserdile minemata. Kontserdimaja kassa lahtiolekuajal lubatakse näitust vaatama kassa kaudu.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus