Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projektide otsene eesmärk oli piirkonna pikaajaliste töötute vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, informatsiooni kättesaadavuse parandamine ja pikaajaliste töötute tööle saamine.
“Heitumus ja pikaajaline töötus oli projekti rakenduspiirkonnas suur probleem. Maakonna äärealadelt on keerukas ja kulukas pääseda keskustesse, mis omakorda põhjustas tööturuteenustest loobumist ning vähendas sihtrühma võimalusi konkureerida vabadele töökohtadele.
Inimesed pidid pika maa bussiga maha sõitma, et käia maakonna tööturuametis, ning selleks palju raha kulutama. Nad ei leidnud asjale mõtet (töötuabiraha sel hetkel 400 krooni ? H.L.),? tõdes projektijuht Kristina Kaur. Tema sõnul ei käinud osa pikaajalisi töötuid isegi abiraha küsimas vallas, nii et kui esimese projektiga 2004. aasta sügisel alustati, oli töötute suhtumine väga skeptiline.
Kummutas eelarvamused
“Esimese kahe kuuga said inimeste eelarvamused kummutatud,? tunnistas Kaur.
Kaks projekti kestsid kokku 42 kuud ehk esimene 2004. aasta 1. novembrist 2006. aasta 31. detsembrini ning teine 1. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2007.
Esimese projektiga rajati kuude omavalitsusse töötoad, loodi tugiisikute võrgustik. Kokku osales algul kuus omavalitsust – Jõgeva, Kasepää, Pala, Saare, Tabivere, Torma vald, hiljem lisandusid veel kaks Jõgeva ja Mustvee linn.
Projektide kogumaksumuseks on 14,316 miljonit krooni, millest sotsiaalministeeriumi tööhõiveprogramm katsid 63 000 krooni, omavalitsuste kaasfinantseering 4, 292 miljonit krooni ja ESF-ist saadav toetus ulatus 9,96 miljoni kroonini.
Kahe projekti sihtrühmaks oli kokku plaanitud 449 töötut, tegelikult aga osales 608, nendest pikaajalisi töötuid 474, heitunuid 134.
“Heitunutega hakati tegelema 2006. aasta sügisel, kaardistati kõigis kaheksas omavalitsuses tööga mittehõivatud inimesi. “Selgus, et ikkagi on inimesi, kes käivad kusagil n-ö mustalt tööl. Sellele vaatamata osales projektis 134 heitunud inimest,? märkis Kaur.
Sotsiaalsete oskuste omandamine
Nende projektide käigus töötati kaheksas omavalitsuses välja rehabilitatsiooni kord, mis nägi ette, et pikaajaline töötu osales kuus ette nähtud tunnid tööharjutusel ja sai siis omavalitsuselt toimetulekutoetust taotleda.
Samuti võeti tööle tugiisikud, keda koolitati projektide käigus neljal korral. Loodi andmebaas, mis annab täieliku ülevaate projektides osalenud inimestest. Väljakujunenud eelarvamuste, väärarusaamade ning negatiivse suhtumise muutmiseks tõsteti projektide tegevustega sihtrühma teadlikkust, aidati kaasa sotsiaalsete oskuste taastamisele.
“Enamik osalenuid läbis sotsiaalsete oskuste koolituse, osales individuaalsetel nõustamistel. Esimese projekti puhul oli tööharjutusi 20 tundi kuus. Teises projektis tõusis sotsiaaltoetus 900 kroonini kuus ja sellega seoses ka tööharjutustunnid 40 tunnini kuus, hakati pakkuma ka lõunasuppi,? rääkis Kaur.
Projektide käigus loodi 21 uut töökohta, sealhulgas sai tööd kaheksa tugiisikut, 10 juhendajat, projektijuht, bussijuht ja raamatupidaja. Toimus 56 koolitust, õpiti aiandust, sotsiaalseid oskusi, eesti keelt, ettevõtluse aluseid, arvutit jne. Kristina Kaur kinnitas, et kõige rohkem huvituti arvutikoolitusest, eesti keele õppimise vastu tundsid huvi just Mustvee ja Kasepää inimesed.
Kokku koolitati projektide käigus 414 inimest. Nõustamisel osales 585 inimest.
Tööharjutusel osales projektide käigus 608 inimest. Kavandatud töölesaajate arv projektide jooksul oli 48 inimest, tegelikkuses osutus see arv pea neli korda suuremaks.
ESFi projektid
“Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule?
“Heitunute ja pikaajaliste töötute suunamine tööturuteenuste juurde sotsiaalse rehabilitatsiooni kaudu?
Projektide kestvus 42 kuud, algus 01.11.2004, lõpp 31.12.2007.
Projekti piirkond ? Jõgeva linn, Jõgeva vald, Kasepää vald, Mustvee linn, Pala vald, Saare vald, Tabivere vald, Torma vald
Projektide kogumaksumus ? 14 316 746 krooni.
Sotsiaalministeerium, tööhõiveprogramm 63 000 krooni
Omavalitsuste kaasfinantseering 4 292 400 krooni
ESFi toetus 9 961 346 krooni
Projektide partnerid
Sotsiaalministeerium ? 63 000 kr
Jõgeva linn ? 232 000 kr
Jõgeva vald ? 926 800 kr
Kasepää vald – 680 200 kr
Mustvee linn ? 392 000 kr
Pala vald ? 306 800 kr
Saare vald ? 444 000 kr
Tabivere vald ? 943 200 kr
Torma vald ? 357 000 kr
Projektides osalenud
Projektides kavandatud osalejaid kokku 449 tööga mittehõivatud inimest, tegelikult osales kokku 608 tööga mittehõivatud inimest.
Pikaajalisi töötuid 474 inimest
Mehi 285
Naisi 323
Aktiviseerimiskeskus
Võrgustik, milles osaleb seitse omavalitsust:
Jõgeva, Kasepää, Pala, Saare, Tabivere, Torma vald ja Mustvee linn.
Töötajaid: 25
Eelarve: 1 526 000
Tegevuste koordineerimine
Peipsi Piirkonna Arenduskoda
Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus
SA Kuremaa Spordikool
MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda
MTÜ Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Jõgevamaa Nõustamiskeskus
Koostöö piirkonna tasandil
Kohalikud omavalitsused ? töötute aktiviseerimine, ESF ühisprojektid.
Piirkondlikud mittetulunduslikud ühendused ? erinevate valdkondade sidusad projektid ja tegevused.
Piirkonna ettevõtjad ja nende ühendused ? tööjõu rakendamisega seotud tegevused.
Koostöö kohalikul tasandil
Kohalik omavalitsus (KOV asutused) ? teenuste kontraktimine.
Kodanikeühendused (seltsid ja seltsingud)-kohaliku elu edendamisega seotud temaatika.
Üksikisikud – töö leidmine, nõustamine, aktiviseerimine, koolitamine, sotsialiseerumine.
Ettevõtjad ja nende ühendused ? vajalike töötajate leidmisele kaasaaitamine.
Võrgustiku lokaalne mõju
Uute algatuste initsiaator (projektid, tegevused, tooted)
Kohaliku elukeskkonna kujundaja (avalikud tööd)
Inimressursi arendaja (läbi oma tegevuse arendab inimesi)
Sotsiaalse turvalisuse looja (koht kust saab olla, käelised tegevused, nõustamine)
Kohalik autoriteet (tekib koos kompetentsi kasvu ja inimestele vajalike teenuste arendamise kaudu)
Allikas: MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus, Saare vald
HELVE LAASIK
