Läbi aastate on päev olnud liigendatud kolmeks osaks. Alustatakse lastetunniga, millele järgneb külalise tund ja simman.
Nii tehti selgi korral, sest mõistlik on kõige pisemate ja kärsitumate etteaste kõigepealt ära vaadata.
Et selle talve viimane päev jätkuvalt lumine ja õela tuulega oli, ei olnud kevadistest laululindudest väljas veel mingit märki. Kevadetunde loomiseks kuulati etteastete vahele plaadilt linnulaulu, mis helgema meeleolu lõi.
Lasteaiakasvandikest olid seekord esinema toodud vaid suuremad. Nende laulu- ja tantsukava oli väga hästi selgeks õpitud.
Lastekapell ja pisike poistekoor olid ära teinud suure töö. Selgeks oli õpitud põimik lauludest ja pillilugudest, milles juttu lindudest läbi aastaaegade. Selgus, et lindudest on meil üllatavalt palju laule loodud, neist enamus meie omad eesti laulud, rahvalaulud ja nende seaded. Aastaring algas esimestele kevadekuulutajatele pühendatud lugudega ja lõppes lauluga talvisest toitu ootavast tihasest.
Vahelugemistega sidusid laulud ja pillilood tervikuks Tiia Pärtelpoeg ja raamatukogujuhataja Anne Aunap.
Kõrva jäi väikeste laulupoiste äärmiselt täpne ja seatud häältega esinemine. Poisse oli, tõsi küll, vähevõitu ? kõigest kuus. Selle eest laulsid nad sõna otseses mõttes nagu üks mees, mis on ju iga muusikaõpetaja eesmärk ja unistus.
?Kooriks meie väikest seltskonda kahjuks nimetada ei saa, sest ühtekokku on neid kõigest kaheksa. Kaks poissi käivad kooli kaugemalt ja ei saa alati üritustest osa võtta, kuigi nad väga laulda tahavad. Nad on kõik väga tublid poisid ja kindlasti teeme nendega tööd edasi. Tore oleks, kui nad kõik ikka muusika vastu huvi tundma jääksid,? rääkis laulupoiste juhendaja, Tabivere kooli ja ka kohaliku muusikakooli õpetaja Triin Saariste. Ta lisas, et sügisel tuli huvilisi koori poole rohkem, kuid eks poisid on kärsitud ja tüdinevad rutem. Ka on neil palju muid huvisid. ?Aga nendega, kes mul praegu hoolega proovides käivad, olen väga rahul ja kindlasti võtame osa ka maakonna muusikaüritustest,? lubas õpetaja.
Ehtne akordioniga Rebane!
Külalisetunnis tabas kohaletulnuid tõeline üllatus: saatuse tahtel oli akordionist tulnud rääkima ei keegi muu kui Henn Rebane isiklikult! Selgus, et akordionikorüfee nõustus viimasel minutil asendama oma haigestunud kolleegi, kellelt korraldajatel ammu esinemiseks nõusolek oli saadud.
Veenduti, et lisaks oma ala väga heale tundmisele on Rebasel veel üks kadestusväärne omadus: paari esimese minutiga lummas ta oma publiku täielikult. Saalis oldi hiirvait, kui akordionispetsialist selle pilli ajaloost pajatas, lükkides jutu sisse mängleva kergusega naljalugusid ja humoorikaid repliike. Kõik pillid, nii suured kui väikesed, mis muusikul kaasas olid, mängitas ta jutu sees ka läbi. Nii-öelda käigu pealt antud kontserti kuulati samuti ammulisui. Üks asi on kõrgtasemel akordionimängu raadiost või plaadilt kuulata. Näha aga, millise kiiruse ja täpsusega virtuoosi sõrmed klahvidel lippavad, oli elamus omaette.
Muusika nautimisega paralleelselt saadi näiteks teada, et akordioni kauge eellane ja kõige väiksem vend on suupill (tööpõhimõte ju sama!), et kõige paremad akordionimeistrid elavad Itaalias, et bajaan ei olegi mingi omaette pill, vaid nuppudega akordion, mis võimaldab virtuooslikumat pillivaldamist ka neile, kellel sõrmede ulatus väiksem.
?Maakeral on väga vähe kohti, kus akordioni ei tunta. Misjonäride reisipaunades jõudsid väiksemat sorti pillid Mustale Mandrilegi,? rääkis muusikamees ja lisas, et väga paljudes Eestimaa kodudeski on akordion olemas ? kasvõi igaks juhuks, kui ükski pereliige seda ei mängigi. ?Sest kui näiteks peo ajal elekter ära läheb, jääb nii mõnigi tänapäeva estraadilaulja kohe täitsa vait,? lisas Rebane kerge nöökega.
Sissejuhatus soojaks ajaks
Viimane ehk simmanitund kujunes isetegemiseks vabas vormis. Kui valla väike segakoor oli sissejuhatuseks esitanud V. Tormise ?Lauljaid otsitakse?, läks üldiseks enda näitamiseks ja teiste vaatamiseks lahti. Segarahvatantsurühm tiris lihtsamatele tantsudele kaasa ka publiku, kapelliga võisid kõik rahvalikke laule kaasa laulda, Tabivere ja Maarja tantsumemmed õpetasid seltskonnatantse teistelegi ? ikka kapellimuusika saatel.
Teistest rohkem säras sellel peol rahvatantsurühm: pärast rohkem kui poole aasta tagust ?peataolekut? on neil jälle juhendaja ? noor, hakkaja ja kohusetundlik Aivar Aitsar. Rahvamaja juhatajale Tiialegi hakkas silma, et murekoorma vähenemine tantsijate endi turjalt oma püsimajäämise ja edenemise pärast on nende jalad kergemaks ja näod rõõmsamaks muutnud. Vähem kui kahe kuuga on vastse juhendaja käe all isegi uusi tantse jõutud õppida.
Varakevadine rahvamuusika päev ongi Tabivere taidlejatele justkui omavaheline ülevaatus. Saadakse teada, kes kuidas talve üle elanud on, palju pärast jõuluesinemisi juurde õppinud ja mida üksteiselt saabuval vabaõhupidude hooajal loota ja oodata võib.
KAIE NÕLVAK
