Ajalehti tellid selleks, et sealt uudiseid lugeda. Aga kui neid jääb kaduma, siis pole mõtet raha raisata.
Olen osa võtnud luule- ja jutuvõistlustest. Vajaduse korral on tulnud kirjutada mõnele ametimehele või juristile. Aga kahjuks ei jõudnudki üks ametlik kiri minuni. Jäin ilma 20. aprilli Vooremaast ja Videvikust.
Kunagi oli igal postkastil lukk ja omanikul võti, nii ka mul. Kellelegi hakkasid nende lukkude südamikud meeldima ja need lõhuti ära. Nüüd ei ole võimalik postkasti ust lukku panna. Kes tunneb huvi teise inimese kirja sisu vastu või tahab mõnda ajalehte lugeda, see võib postkasti ukse lahti tõmmata ja oled kas ajalehest või tähtsast kirjast ilma. Ei oska sellele probleemile lahendust leida. Ainuke võimalus oleks, et võtaks need lukkudeta postkastid Vaiatu kaupluse laoruumi seinalt maha ja paneks uued kuhugi mujale üles. Või tuleb tänapäeval leppida paratamatusega, et huligaanid võivad teha, nagu süda lustib?
Vähe veel postkastilukkude lõhkumisest. Kui mõni maja tühjaks jääb, siis varsti pekstakse aknad puruks, lõhutakse uksed ja küttekolded, kistakse põrandad üles. Kellel küll sügelevad käed lõhkumise järele? Kui need on poisikesed, siis kes on selles süüdi, et nad huligaanitsevad ? vanemad, ühiskond või kool? Sellele polegi lihtne vastata. Olgu kuidas on, aga iga ajalehetellija soovib, et tellitu temani jõuaks.
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Vaiatu külast
