Vaatamata uute meediate intensiivsele pealekasvule jääb tavameedia, mille alla liigitub trükimeedia, televisioon, raadio ja portaalid, paljuski avaliku arvamuse määrajaks, mistõttu on nende vastutus suur. Eriti suur on see peatoimetajal.
Traditsiooniliste kanalite jälgitavus on languses, uute meediate kasv tõusus. Uue meedia toiteallikad on kohati laiemad, haaratakse lugusid siit ja sealt, libauudis põimub päris eluga. Huumorist võib kellegi jaoks saada kurjakuulutav tõde. Kõigel, mida avalikkusele öeldakse, on oma mõju ja moraalne ning õiguslik vastutus.
Ajakirjanik teeb oma tööd ja võib arvata asjadest kord rohkem või vähem radikaalsemalt, vastavalt nahutada või kiita nii üht kui teist jõudu. Seda küll arvamuslugudes. Mis toimub valimiskasti juures, jäägu siiski ta isiklikuks asjaks. Seda ei pea afišeerima.
Milleks? Selleks, et poliitik teaks ajakirjaniku puhul võtta meelepärase hoiaku?
Situatsiooni keerukust ja mitmeti tõlgendamise võimalust peab ennekõike tajuma autor juba sellepärast, et kohta, kust tekst või mõte liikuma läks, ei pruugi enam suures ja määramatus infoookeanis enam keegi mäletada. Peatoimetaja arvamus väljendab kõige kiuste siiski terve toimetuse hoiakut. Repliik on ajendatud teisipäevasest ETV saatest „Esimene stuudio.”
INDREK SARAPUU
