Tartust Jõgevale või vastupidi sõites kohtan viimasel ajal uutmoodi inimesi: paanilisi vilgutajaid, kelle eesmärk tundub nende arvates olevat üllas, aga tegelikkuses on lihtsalt tüütu.
Kui varem võis politseiautosid nimetatud maanteelõigul kohata õhtusel või hommikusel tipptunnil harva, peaaegu et üldse mitte, siis nüüd sügise tulekuga on kasvanud ka sinivalgete sõidukite arv ning seeläbi liiklus rahulikumaks muutunud.
Ent vormikandjate tulek on sünnitanud liiklejaid, kes politseid nähes vilgutavad järgmised kilomeetrid ennastunustavalt tulesid, et korrakaitsjast teada anda. Saamata aru, et sellega tehakse „teene“ joobes sõidukijuhtidele, autovarastele, paadunud kihutajatele ja teistele, kelle liikluses osalemine on niigi murekoht, millega politsei peab iga päev silmitsi seisma. Seeläbi süveneb karistamatuse tunne ning me ei saagi võidelda liigse kihutamise ja alkoholitarvitajate vastu.
Samas võib tänulik olla neile roolikeerajatele, kes vilgutavad siis, kui tuled ei põle, kui ees on takistus, metsloomad või midagi juhtunud. Samamoodi võiks rohkem olla neid, kes annavad suunatulega märku ohutust möödasõidu võimalusest. Ent neid autojuhte võib vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kuid just selline teisi arvestav käitumine on meie teedelt puudu. Käitumine, mis ka päriselt muudaks punktist A punkti B jõudmise turvalisemaks.
Eesti liikluskultuur vajab paranemist, ent seda ei saa teha läbi vananenud arusaamade. Me vajame rohkem rääkimist, märkamist ja teadlikumaks muutumist, mitte iganenud vilgutamist ja seeläbi karistamatuse tunde süvendamist. Ka kõige paadunum pedaalitallaja peab aru saama, et ohutult pole vaja liikuda mitte politsei, vaid iseenda ja oma lähedaste pärast.
Ajal, mil liikluses on palju alkoholijoobes juhte, tähelepanematuid nutihoolikuid ja arutuid kihutajaid, vajame aina enam, et nende teguviis ei jääks niisama tähelepanuta. Ja siin saab politsei igapäevatööle kaasa aidata iga liikluses osaleja, jättes selle tulede kangi selge põhjuseta lihtsalt rahule.
Käes on aeg, kus aina enam liigub teedel metsloomi, helkurita jalakäijaid ning teeolud vahelduvad iga minutiga. Selle asemel, et arutult iga politseipatrulli peale kangi liigutama hakata, võiks keskenduda ohutule liiklemisele, teistega arvestamisele ja tähelepanelikkusele.
KERTTU-KADI VANAMB, ajakirjanik
