30. oktoobril oleks saanud 65 aastaseks Laiusel sündinud ja kasvanud endine tippsuusataja Ingrid Mägar. Kuuludes 1970. aastal NSVLi murdmaasuusakoondisse, suutis Ingrid Mägar välja sõita 8. koha. Medalist jäi puudu kõigest 17 sekundit. Štrbske Pleso suusaalade maailmameistrivõistlustel osalenud Ingrid Mägar on ainus Eesti murdmaasuusataja, kes on kuulunud NSVL koondisse tiitlivõistlustel.
Ingridi side spordiga sai alguse Laiuse 8-klassilises koolis 1960. aastate algul. Ta tundus olevat pigem baleriini kehaehitusega, kuid talle hakkasid koolis meeldima vastupidavusalad, suusatamine ja mitmesugused jooksudistantsid.
Suusatamine muutus Laiusel väga popiks
Eriti populaarseks sai murdmaasuusatamine 1963. ja 1964. aastal, kui Laiuse kooli direktoriks oli Tartu Maratoni üks algatajaid Jüri-Hain Kaljusto, kellest sai muide hiljem TRÜ õppejõud.
Lühikese ajaga suutis õpetaja Kaljusto viia Laiuse kooli rajooni murdmaasuusatamise eliiti. Energilise mehena organiseeris ta võistlusi ja, mis põhiline, andis ka õpilastele võimaluse organiseerida. Sagenesid koolisisesed võistlused. Suusaveerandi raames võtsime osa paljudest murdmaasuusatamise võistlustest. Nooruse Jõgeva rajooni 1964. aasta suusatamise meistrivõistlustel saavutas Laiuse kooli B-vanuseklassi teatevõistkond I koha. Võistkonnas sõitsid Anti Saar, Ingrid Mägar, Kalju Meibaum ja ankrunaine Juta Toomjõe. Kooli võistkond esines hästi ka Laiuse piirkondlikel spordipäevadel, tehti kaasa rajooni kolhoosidevahelisel spartakiaadil. Märtsi algul võistles suusakoondis veel külanõukogude piirkondlikul spordipäeval. Spartakiaadil olles oli meil kaasas plakat, kuhu oli kirjutatud Laiuse. Keegi naljahammas hüüdis: “Vaadake, Laiuse valla viimased mustlased on võistlema tulnud.” See nali andis juba pool võitu.
Aastatel 1963-1965 tunnistasime vaid esikohti
Laiuse suusanaiskonna liidriks oli Ingrid Mägar. Kõigist võistlustest võttis osa ka Jüri-Hain Kaljusto, olles nii treener kui hooldetiimi pealik. Koos õpetajaga panime stardieelsel õhtul suusavarustuse valmis. Aastapikkune töö hakkas vilja kandma. 1965. aastal saavutas Laiuse kolhoos Türil kolhooside talispartakiaadil teatesuusatamises naiste 3×3 km II koha ja mehed 4×5 km III koha. Võistlejad olid põhiliselt Laiuse kooli sportlased.
Kooli murdmaasuusakoondise põhiülesandeks oli esineda hästi Nooruse meistrivõistlustel suusatamises. Teatesõidud olid laiuslaste paraadala. Aastail 1963-1965 tunnistasime nii B- kui C-vanuseklassi teatesuusatamises vaid esikohti. Võimeka suusatüdrukuna kuulus Ingrid alati kooli teatenelikusse. 1965. aasta talvel lõpuklassis olles tegime n-ö kuldse duubli, saavutades B-vanuseklassis teatesuusatamises rajooni meistrikulla.
Võistkonna moodustasid kevadel kooli lõpetavad noored. Ei uskunud meie klass ega ka kogu koolipere, et Laiuselt pärit tüdrukust saab suusataja, kes viib Eesti suusatamise maailmakaardile.
Tõusis kiiresti NSVL koondisse
Lõpetanud 1965. aasta kevadel Laiuse 8-klassilise kooli, siirdus Ingrid Mägar Tartu linna kutsekooli nr 16. Seal jätkas ta tegelemist murdmaasuusatamisega, asudes kohe treenima Tartu Kalevi ridades, kus treeninguid viisid läbi Herbert ja Erna Abel. Ingrid saavutas kutsekoolis õppides väga häid sportlikke tulemusi, tulles mitmekordseks meistriks nii murdmaasuusatamises, kergejõustikus kui ka jooksukrossis. Tema põhialaks jäi aga ikka suusatamine.
Võisteldes Tartu Kalevi värvides, tõusis Ingrid Mägar lühikese ajaga Eesti suusaspordi eliiti. Juunioride klassis tulid esimesed võidud. 1968. aastal tuli ta esimest korda täiskasvanute meistriks, võites
Nagu tellimise peale suusataski Ingrid end kevadtalvel NSVL juunioride meistriks, võites
1969. aasta NSVL noorsoomeistrivõistlustel suusatas ta välja kuldmedali nii
Štrbske Plesos jagati naiste
Kogu võistlejaterivile sõitis rada lahti suurvõistluste debütant Mägar, kelle stardinumbriks oli 2. Juba esimesel tõusul möödus ta esimesena startinud USA sportlasest B. Wrightist, olles endale tempomeistriks. Poolel võistlusmaal juhtis A. Oljunina, Mägar kaotas liidrile viiendana 16 sekundit. Suurfavoriit Kulakova oli temast omakorda 16 sekundi kaugusel. Eestlannale vaheaegu ei öeldud ja nii polnud ime, et teadmatuses sõitnud suusaneiu lõpuks kaheksandaks taandus. Eesti ajakirjanike juurde tulnud Tartu neiu oli pärast võistlust võrdlemisi löödud.
Tähelend lõppes olümpiatalvel
Pikka aega kaaluti, keda panna 3×5 kilomeetri teatesõiduks koondisse. Pesamuna Mägar jäeti lõpuks kõrvale. Rohkem võistlusvõimalust tal MMil polnud.
Nõukogude Liidu vapi all aga uut võistlemisvõimalust ei tulnudki, kuigi Ingrid Mägar kuulus Nõukogude Liidu murdmaasuusakoondisse ka 1971. aastal.
Sapporo taliolümpiamängudele sõitvasse koondisse Laiuselt pärit tüdruk enam ei mahtunud. Võistkonnakaaslaste arvates lõppes Mägari tähelend just olümpiatalvel. Kaks rasket kukkumist, üks Käärikul suusatreeningul ja teine võimlemissaalis. Peavigastustega lõppenud kukkumised tegid oma töö.
1970. aastate algul oli Eestis läbi aegade tugevaim naiste suusakoondis. Nõukogude Liidu talispartakiaadil võitis Ingrid Mägar Eesti naiskonna koosseisus hõbemedali. 1971. aastal tuli ta kahekordseks Eesti meistriks üksikdistantsil ning võitis kulla ka Tartu Kalevi naiskonnaga. Ta kogus oma lühikese karjääri jooksul seitse Eesti meistrikulda.
Eestlanna kullavõit jäi nägemata
Ingrid Mägar oli üks kuulsate treenerite Herbert ja Erna Abeli tüdrukuist, kes omal ajal moodustasid enamiku Nõukogude Liidu juunioride koondisest. Täiskasvanute võistkonda pääses eestlannadest vaid Ingrid Mägar. Rutt Rehemaa-Šmigun tuli koguni neli korda Euroopa juunioride meistriks, teatenaiskonnas said juunioride EMilt medalid ka Ann Karu ja Erika Valdson.
Ingridi tulemused sõitis 1995. aastal Thunder Bay MM-l üle Kristina Šmigun, saades
Tippspordiga lõpparve teinud, lõpetas Mägar ETKVL kooli ja Räpina aiandustehnikumi. Õppis ka EPA-s agronoomiat. Laiuse kooli kokkutulekutel oli hea suhtleja, kuid suusateemadel palju rääkida ei tahtnud.
Tunnustust väärib omaaegne Laiuse kolhoosi spordijuht August Leiten, kes organiseeris sõite võistlustele, mis ei kuulunud koolispordi valdkonda. Mainida tuleb ka klassiõdesid Viivi Ojaranda ja Erika Pahlat, kes pakkusid Ingridile suusarajal tugevat konkurentsi.
2005. aasta jõulukuul oli Torino taliolümpiamängudeni aega paar kuud. 11. detsembril levis meedias kurb teade, et lahkunud on üks eesti naissuusatamise teerajajaid Ingrid Mägar. Nii jäigi Laiuselt pärit tippsuusatajal nägemata päev, mil esimene eestlanna taliolümpiamängudel suusatamises kuldmedali võitis.
i
KALJU MEIBAUM, klassivend ja võistkonnakaaslane Laiuse kooli päevilt
