Eriline oht ujujatele varitseb just järvepõhjas, kuhu hooletud pidutsejad või lapsed kõikvõimalikku prahti loobivad. Just selleks, et ujujate käed-jalad vees terveks jääksid, sulistasid neljapäeval Aidu paisjärves omapärased ?veeloomad?. Karges järvevees puhastasid järvepõhja päästeameti tuukrid Tanel Sermat ja Jan Einamann.
?Vesi ei ole üldse tegelikult enam nii külm,? räägib Sermat ja viskab kaldavette termomeetri. Termomeetri näit hakkab 15 kraadi pealt tasapisi tõusma ja jääb seisma 18 pügala juures. ?Aga eks ta sügavamal ole ikka jahedam,? hoiab Sermat ujujaid randa jooksmast, kuid lisab, et sellise sooja ilma korral võib nädala pärast vesi juba üle 20 kraadi olla.
Töö ja hobi koos
Tuukrid tassivad järvele kummipaadi ja hakkavad valmis panema varustust. Sermat näitab mitmeid seadmeid, mis õhuballooni juurde käivad ning nimetab nende hindu. Enamasti maksavad kõik osad üle 3000 krooni. ?Auto peal kokku on meil sukeldumisvarustust umbes 150 000 krooni eest,? räägib Sermat ning lisab, et kõik seadmed on kaasaegsed. Jan Einamann on selleks ajaks juba lestad jalga tõmmanud ja asub kalda äärses esimesi sukeldumisi tegema. Ei möödu viit minutitki, kui toob kaldale hulga plastpudeleid. ?Neid on siin kalda juures nii palju, et kõike ei jõuagi välja tuua,? kurdab ta räägib, et kurja juureks on lapsed, kes pudeleid vette loobivad. Küsimusele, kas mehed loodavad ka midagi põnevat leida, vastab omal ajal ka Naissaare lähedal sõjatehnikat otsinud Tanel Sermat, et talle on juba hästi teada, mis sealt välja tuleb. ?Peamiselt plasttaara ja klaastaara, aga oleme leidnud kord ka näiteks ankru ning siin põhjas on üks ader, mida kätte ei saa,? loetleb mees, kes Aidu järves ka vabal ajal sukeldumas käib. Mõlemad mehed on seisukohal, et Aidu järv on algajale sukeldujale harjutamiseks suurepärane koht. ?Sügavust on vähe ja vesi on nii selge, et põhi paistab ka sügavamatest kohtadest,? selgitab Einamann.
Mehed ise pole enam kaugeltki algajad. Sermatil näiteks on sukeldumiskogemust juba 30 aasta jagu. ?See on nagu töö ja hobi koos,? on ta rahul, kuid kurdab, et päästeteenistuse töö ümberkorraldamise järel võibki sukeldumine talle vaid hobiks jääda.
Taara pandiraha jätab järved puhtamaks
Aidu järve puhastavad Jõgeva päästeteenistuse tuukrid esmakordselt, kuid teist populaarset ujumiskohta, Kuremaa randa, on rämpsust tühjendatud ka varasematel aastatel. ?Ega keegi meile selle eest raha maksa, kuid ära peab tegema, et ujujatel mugavam oleks,? räägib Sermat. Ujujatel soovitab ta omaenda turvalisuse mõttes prahti järve mitte loopida. Siinkohal avaldab ta lootust, et uue pakendiseadusega rahalise väärtuse saanud plastpudeleid enam nii lihtsalt järve ei loobita.
Päeva lõpuks moodustabki kõige suurema osa ?saagist? plasttaara. ?Oleks neil kõigil pandimärgistus, siis võiks selle tööga rikkaks saada,? naljatab Sermat. Samas on ka üksikuid katkisi klaaspudeleid, mis ujujate jalad katki oleks võinud lõigata. Lisaks üks katkine kiiver, jalats ning kõikvõimalikke iseehitatud seadeldisi, mille puhul raske öelda, kas tegemist on kurikavala kalapüügiriista või lihtsalt rämpsuga. Mehed on jõudnud läbi kammida pea kolmandiku järvest ja lubavad juunis tagasi tulla. ?Vesi on siis soojem ja endal mugavam sukelduda,? selgitab Sermat. Samal päeval tuleb meestel ennast vette kasta veel ka Kuremaa rannas, mis samuti puhastamist vajab.
MARTTI KASS
