Läinud nädalal toimus Mustvee vallas Ulvi laululaval kohtumisõhtu Suveõhtujutud Ulvil, kus külaliseks oli sellest paigast võrsunud ja nii Eestis kui ka välisriikides tipptasemele jõudnud võistlustantsija
Agneta Pukk ning tema tantsupartner Kaspar Kaldaru Tartu tantsukoolist Respect. Nende treeneriteks on Kaisa Oja-Mehine ja Marko Mehine.
JAAN LUKAS
Eesti meistrid standardtantsudes rääkisid spordiala spetsiifikast, treeningutest, õhkkonnast võistluste ajal ja enda läbielamistest.
Maal tantsitakse usinalt
Agneta Pukk ja Kaspar Kaldaru on mõlemad tegelenud võistlustantsuga kaksteist aastat ja tantsivad koos veidi üle kolme aasta. Kohtumisel tuli jutuks, et ka maal tantsitakse usinasti seltskonnatantse. „Tarvis on vahet teha peo- ja võistlustantsude vahel. Võistlustantsudes võistlevad tantsupaarid omavahel,“ selgitas Kaspar. „Tantsuvõistlustel tantsitakse eraldi standardtantse ja Ladina-Ameerika tantse, milles mõlemas peetakse ka võistlusi. Toimuvad ka Eesti meistrivõistlused kümnes tantsus, kus tantsitakse kahte ala eraldi, kuid tulemused
liidetakse kokku. Sageli tantsupaarid spetsialiseeruvad kas standardtantsudele või Ladina-Ameerika tantsudele, sest nii on võimalus rohkem saavutada,“ lisas Agneta. „Igal aastal võistleme tavaliselt
igal nädalavahetusel, suvi jääb ehk vahele. Koroonakriisi tõttu pole aga võistlusi toimunud. Koroonaperioodil treenisime iseseisvalt kodudes. Nüüd on hakanud toimuma juba treeningud ja laagrid,“ rääkis Agneta Pukk.
„Võistlustantsudes hinnatakse tehnikat, sammude tegemist, keha tööd, samuti oskust muusikaga mängida. Maailmameistrivõistlustel pööratakse tähelepanu ka kavade esitlusele ja presentatsioonile,“ lisas ta.
Kaspar Kaldaru märkis, et tänastes võistlustantsudes pannakse väga palju rõhku tüdruku välimusele.
„Tüdruk peab läikima nagu prillikivi. Noormehed kannavad frakki, särgi värv ühtib sageli tütarlapse kleidi värviga või kantakse siis tavalist tumedat särki.
Võistlustantsus sulavad kokku sport, modellindus ja ilu ning see peab olema põrandal näha.“
Valmis hommikul ja õhtul
Agneta Pukk märkis, et mõnikord algavad võistlused juba hommikul kell kaheksa ja tantsijad peavad oma meigi ja soenguga selleks ajaks valmis olema. „Sel juhul peab ärkama hommikul kell neli. Kui võistlus algab aga kell kuus õhtul, on võimalik ärgata kell kümme hommikul,“ lisas Kaspar.
Sponsoreid raske leida Küsimusele, kui raske on võistlustantsule sponsoreid ja toetajaid leida, vastas Agneta nii: „Väga raske, sest tihti arvatakse, et võistlustants on üks ilus asi, aga mitte sport. Kui jõuad finaali, siis pead tantsima viis tantsu järjest, pead olema kogu aeg raamis, pidevalt naeratama.“„Firmad, kellel ehk raha olekski, ei panusta sellele, sest nad ei näe väga palju võimalusi enda reklaamimiseks,“ arvas Kaspar Kaldaru.
Kohtumisõhtul panid Agneta ja Kaspar mängima ka muusika ja palusid koosolijatel arvata, millise standardtantsuga tegemist. Samuti demonstreerisid nad Ladina-Ameerika tantse. Juttu oli sellestki, et seni on ajakirjandus võistlustantsusporti kajastanud üsna tagasihoidlikult. Üks proua publiku hulgast
teadis siiski öelda, et Tallinna Televisioon on tantsuvõistlusi regulaarselt üle kandnud. Ta jälgib Tallinna Televisioonist alati ka Agneta ja Kaspari esinemist.
