Jõgevale on üsna pea kerkimas uus toidupood. Peatselt kerkima hakkava kaupluse kohta põhjalikumalt infot jaganud Oleg Gross pidi aga kohe avalikkusele kinnitama, et ehitatav hoone ei ole kole ja pigem rikastab kui rikub linnapilti.
Eks ilu ole muidugi vaataja silmades, kuid siiski jäi sellest lausest kummitama mõte, et miks peab kõige uue vastu otsekohe umbusklik olema? Miks tekitavad plaanitavad ettevõtmised ja rajatavad hooned eestlastes pigem hirmu ja vastuseisu kui rõõmu? Aga nii kipub see ikka viimasel ajal olema, et eelkõige teeme ideed maatasa ja kaebame tegijate peale, süüdistades neid sajas patus. Plaanitagu siis midagi Ahtmesse või Aserisse, Põlvasse või Põltsamaale. Vaidleme ja võitleme seni, kuni ettevõtja oma tegemistest loobub või oma hoone sootuks teise Eestimaa otsa püsti paneb ja see hoopis sealsetele kodanikele kasu tooma hakkab. Ja ilma me sest olemegi.
Alati tasub küsida, kui midagi segaseks jääb, kuid kõigele risti vastu olemine elu paikkonna arengule kindlasti kaasa ei aita. Ootame pigem ära ja võib-olla siis selgub, et (tsiteerides Jorh Aadniel Kiirt): „Äkki polegi nii hirmus inimeseloom?“
MERIKE KASK
