Aeg-ajalt tekivad Põltsamaal kandis arutelud, kas sealne piirkond võiks oma maakondlikku kuuluvust muuta. Viimati võeti see teema jutuks Põltsamaa vallavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindajate kohtumisel 9. mail Pajusi seltsimajas.
Ehkki esialgu vaid Põltsamaa piirkonna ja Viljandimaa vahelise koostöö tihendamise näol. Tõsi see on, et Jõgevaga põltsamaalased sidet ei tunneta ja jõu ega survega selles osas midagi ei saavuta. Ikka ja jälle on Põltsamaal juhitud inimeste tähelepanu sellele, et ajalooliselt on Põltsamaa piirkond kuulunud Viljandimaa koosseisu.
Kuid 1949. aastal liideti haldusterritoriaalsete ümberkorralduste käigus Põltsamaa piirkond Jõgeva maakonnaga. Hiljem sai sellest rajoon ja siis jälle maakond. Tuleb tõdeda, et Põltsamaa piirkonna ajalooline kuulumine Viljandimaa koosseisu tekitab inimestes nostalgilisi tundeid. Eriti tulenevalt sellest, et praeguse Jõgeva maakonna vallad on tõesti väga eriilmelised, kõik ajavad oma asja ja ühisosa nende vahel peaaegu ei ole.
Mustvee valla juhid ütlevad, et nad tahavad teha koostööd Peipsiäärsete valdadega, sest sealsete omavalitsuste ühised huvid on seotud Eesti suurima järvega. Jõgeva vald on samuti omaette ega tunneta ilmselt erilist sidet ei temast ida pool asuva Mustvee ega läänes paikneva Põltsamaa vallaga. Liikudes Avinurmes ja Lohusuus, ütlevad sealsed elanikud, et nemad käsitlevad oma kodupiirkonda pigem Põhja-Tartumaa osana. Jõgeva maakonda kuulumisest seal juttu ei tehta.
Põltsamaa piirkonna kunagisest Viljandimaa koosseisu kuulumisest on alles küll ilus mälestus, ent reaalsus kaugeltki nii ilus ei ole. Väga heaks indikaatoriks inimeste maakondliku kuuluvuse eelistuste kohta on kohalik ajaleht. Üle kahekümne aasta tagasi proovisime Põltsamaa piirkondliku ajalehega laieneda Viljandimaal Kolga-Jaani, Kõo ja Võhma piirkonda. Tuletasime Põltsamaa inimestele leheveergudel meelde, kuidas nõukogude ajal inimesed Võhmas lihatooteid hankimas käisid ja kuidas seal tollal päris heal tasemel mööblipoest mööblit osta sai. Paraku tekkis põltsamaalastes piirkondliku ajalehe territoriaalse laienemise katse peale väga tugev vastuseis ja öeldi otse, et nad ei taha Kolga-Jaanis, Kõos ja Võhmas toimuvast midagi kuulda. Nii mõnigi neist ähvardas kohalikku lehte enam mitte tellida ja osta, kui seal jätkuvalt kajastatakse Viljandimaa kolme piirkonna tegemisi ja sündmusi. Nii laienemise katse sinnapaika jäigi.
Läbi kohaliku ajalehe oli hästi tunnetatav, et aastakümneid Põltsamaa piirkonda ning Viljandimaa kolme piirkonda eraldanud ja siiani eraldav maakonnapiir on omavahelised sidemed katki rebinud.
Tänapäeval on põltsamaalaste jaoks suuremaks regionaalseks keskuseks kujunenud hoopis Tartu, mitte Viljandi. Kui Põltsamaa piirkonna elanikud lähevad otsima paremat meditsiiniabi, paremat ja suuremat kaubavalikut, soovivad meelt lahutada, siis selleks regionaalseks keskuseks on väga suure ülekaaluga Tartu. Paljud Põltsamaa piirkonna noored õpivad Tartu kõrgkoolides. Tänaseks päevaks on väikesed maakonnad oma tähtsuse minetanud.
TOOMAS REINPÕLD, ajakirjanik
