Adaveres selgusid Eesti meistrid kiiruisutamises

Ilm pole talisportlasi ja talispordivõistluste korraldajaid sel hooajal, teadagi, hellitanud. Adavere uisurada, mis teatavasti Eesti ainuke kiiruisurada üldse, sai jääkatte vaid kümmekond päeva enne Eesti meistrivõistlusi. Ja päev enne võistlust läks jälle sulale ning hakkas vihmagi sadama. Aga pidamata võistlus ei jäänud, vaatamata sellele, et pärast iga sõitu oli n-ö kahejalgsetel rajamasinatel ? päris rajamasinat ju Adaveres ikka veel pole ? kõvasti tegemist, et kõrgemad sakid jää pealt maha lihvida.

Meesseeniorid, A-klassi meesjuuniorid ja B-klassi noormehed võistlesid 500, 1500, 3000 ja 5000 m distantsil ning nn meeste väikeses mitmevõistluses, naisseeniorid, A-klassi naisjuuniorid, C-klassi neiud ja C-klassi noormehed 500, 1000, 1500 ja 3000 m distantsil ning vastavalt naiste või poiste väikeses mitmevõistluses.

Meesseenioride klass oli ainus, kus Eesti meistri medalid Adaverest kaugemale läksid. 500 m distantsil sai kulla Märt Kuus Rõuge vallast ajaga 47,52, ülejäänud distantsidel ja mitmevõistluses oli parim lühimal võistlusmaal hõbedale jäänud tallinlane Kert Keskpaik Albe Teamist (1500 m ? 2:29,15; 3000 m ? 5:18,23; 5000 m ? 9:16,89; mitmevõistlus ? 206,88 p).

Kukkudeski kiireim

?500 meetrit polegi minu ala,? tunnistas Kert Keskpaik. ?Mida pikem distants, seda paremini ennast tunnen.?

Varem tegeles Kert Keskpaik vaid oma põhiala ? rulluisutamisega, viimastel talvedel on ta aga päris tõsiselt kiiruisutamise käsile võtnud. Nii ei lähe talv raisku ja pealegi toetab kiiruisutrenn ka rulluisutulemuste paranemist.

?Sel talvel olen põhiliselt Soomes trenni tegemas käinud: Eestis polnud ju jääd kuni viimase ajani kusagilt võtta,? ütles Kert Keskpaik. ?Au Adavere uisuentusiastile Väinu Treimanile ja tema abilistele: paremat jääd kui siin, pole sellise ilma ja selliste algeliste vahenditega vist saavutada võimalikki.?

Naiste ja naisjuunioride klassis võidutses kõigil distantsidel ja mõistagi siis ka mitmevõistluses ettearvatult Adaverest pärit Tallinna Ülikooli kehakultuuritudeng Sandra Alusalu. Enne 1500 meetri starti poetas tema treener Väino Treiman lause, et Sandra võidab kindlasti, kui ta just ei kuku. Siis mõtles natuke ja lisas: ?Tegelikult võidab ta isegi siis, kui kukkuma juhtub.?

Sandra ajad eri distantsidel olid järgmised: 500 m ? 53,15, 1000 m ? 1:50,41; 1500 ? 2:53,25; 3000 m ? 6:01,40; mitmevõistlus ? 226,34. Sandra noorem õde Saskia oli C-klassi tüdrukute hulgas ühel distantsil kolmas ning kolmel distantsil ja mitmevõistluses teine. Nende ettevõtjast isa Hannestki võis alailma jääl näha, ainult et mitte uisutamas, vaid jääd silumas.

?Uiskudega kukuksin vist kohe pikali ja nii kõrgelt oleks ikka väga valus kukkuda,? ütles pikakasvuline Hannes Alusalu naljatamisi.

Tütarde harrastuse kohta ütles ta, et uisutamine on tema lastest tegusad lapsed teinud ning tema enda ja abikaasa elulegi on tänu piigade harrastusele värvi juurde tulnud. Tavaliselt on jää eest hoolitsemine Väino Treimani enda õlul, võistluste ajal tõttab aga Hannes Alusalugi appi.

?Väinol on siin oma tehnoloogia välja töötatud,? ütles Alusalu. ?Nagu kogemused näitavad, on kõige paremaks silumisvahendiks osutunud villane lapp.?

Tulemused paranenud

Ka Eesti Uisuliidu peasekretär Gunnar Kuura polnud Väino Treimani ja tema meeskonna suhtes kiitusega kitsi.

?See, et 300-meetrist rada pole võtta, on paratamatus, ja paremat ilma pole ju ka kusagilt võtta,? ütles Gunnar Kuura. ?Aga võimaluste piires on adaverelased võistluste korraldamisega väga hästi hakkama saanud. Eriti suurt rõõmu teeb aga see, et Adavere noorte võistlustulemused on kõvasti paremad kui mullu.?

Seda, et Eestissegi kunagi kiiruisutamisrajaga jäähall ehitatakse, ei pidanud Gunnar Kuura sugugi võimatuks. Käime juba mujal maailmas selliseid halle vaatamas ja kui sponsorid taha saame, siis ei võta ehitamine tänapäeval kuigi kaua aega. Kui aga harjutamisvõimalused tekivad, küll siis harrastajaid ka tekib. Ja kui on harrastajaid, küll siis hakkab tasapisi tulema ka tulemusi.?

Nii, nagu naiste ja naisjuunioride klassiski, nii oli ka B- ja C-klassi poiste ning C-klassi tüdrukute hulgas üks kindel ?ainuvalitseja?, kes võitis kõi distantsid ja mitmevõistluse takkapihta. Poiste B-klassis oli selleks Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õppiv adaverelane Mart Markus (500 m ? 49,15; 1500 m ? 2:38,14; 3000 m ? 5:39,93; 5000 m ? 9:38,50; mitmevõistlus ? 216,37 p), neidude C-klassis Adavere Põhikooli õpilane Marleen Sarap (500 m ?55,35; 1000 m ? 1:55,10; 1500 m ? 3:10,04; 3000 m ? 6:22,57; mitmevõistlus ? 214,50 p) ja poiste C-klassis tema koolivend Timo Vilk (500 m ? 51,47; 1000 m ? 1:42,62; 1500 m ? 2:49,03; 3000 m ? 5:30,89; mitmevõistlus ? 214,27).

Lähemalt saab meistrivõistluste protokolliga tutvuda uisuliidu koduleheküljel www.uisuliit.ee.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus