Selle aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Neid väikeseid, öise eluviisiga lendavaid imetajaid on Eestis registreeritud 14 liiki, mis on enam kui viiendik meie imetajaliikidest.
Nahkhiireaastal pööratakse tähelepanu kõikidele Eestist leitud nahkhiireliikidele − üle Eesti toimub mitmeid põnevaid sündmusi, näiteks avatakse veebruari keskel Eesti loodusmuuseumis näitus „Hirmus armas nahkhiir“. Samuti tegutsevad eksperdid selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse.
Umbes pool meie nahkhiireliikidest lendab talveks lõuna poole, peaaegu nagu rändlinnud, ülejäänud otsivad talve üleelamiseks talvituspaigad. Praegusel külmal ajal on meile jäänud kaheksa liiki nahkhiiri. Talveks Eestisse jäänud nahkhiired viibivad tardunes enamasti inimkätega rajatud koobastes ja keldrites. Nende talvist elu on Eestis uuritud juba üle 70 aasta.
Nahkhiireaastal on vaja inimestele meelde tuletada, miks võib suurte koobaste ja maa-aluste tunnelite külastamine nahkhiirtele saatuslikuks saada. „Neis kohtades leiab sadu isendeid eri liikidest. Sellised suured kolooniad ei talu pidevat häirimist. Suures koloonias käivitub pärast häirimist ahelreaktsioon – üks ärganud nahkhiir äratab omakorda teised. Igal nahkhiirel on talve üleelamiseks piiratud rasvavaru. Kui neid talve jooksul liialt häirida, saab energia enne kevadet otsa ja loom hukkub. Keldritega on siiski lood teised. Keldrites moosipurgi või kartulite järel käimine nahkhiirtele ohtlik ei ole. Hoopis ohtlikum on see, kui keldrid langevad traditsioonilisest kasutusest välja ja lagunevad,” ütleb nahkhiireekspert Rauno Kalda.
VOOREMAA
