Selleks aastaks ennustasid nii poliitilised gurud kui ka tuntud selgeltnägijad, et aasta tuleb kolme R-i (Rahvaliit, Reformierakond ja Res Publica) valitsuskoalitsioonile keeruline. Ennustused, et niipea kui vabariigi aastapäev möödas, enam pikka pidu pole, osutus tõeks.
Pärast Kristiina Ojulandi tagandamist välisministri kohalt riiklikult salastatud dokumentide kadumise pärast muutus olukord koalitsioonirindel äkitselt ärevaks. Niipea kui Ojuland oli liistule tõmmatud, püüdis Reformierakond suunata tule Juhan Partsile, süüdistades teda kõigis Eesti ning koalitsiooni hädades. Siiski tuli reformistidel ohver tuua ? Ojuland pidi oma kohalt tagasi astuma ja uueks välisministriks sai Rein Lang.
Selle käiguga polnud aga lahing veel kaugeltki läbi. Res Publica noorte ?äraostmatute? uljad ning kohati teostamatud ideed viisid kaks ülejäänud koalitsioonipartnerit ? Rahvaliidu ja Reformierakonna ? viimaks selleni, et oldi valmis ka suurteks muudatusteks. Kas oli selle põhjuseks valitsuse populaarsuse langus või soov moodustada täiesti parempoolne valitsus, pole avalikkusele siiani teada.
Kaotajaks jäi rahvas
Viimaseks piisaks karikas sai Ken-Marti Vaheri kava korruptsiooniga võitlemiseks. Milles oli õieti küsimus? Justiitsministeerium tuli välja kavaga kohaldada töö efektiivsemaks muutmiseks ning tulemuslikkuse mõõtmiseks kohalikes omavalitsustes korruptsiooni väljajuurimisel vastavad mõõdikud.
Pandi paika, kui palju kurjategijaid tuleb ühes või teises omavalitsuses teatud perioodil avastada. Teised parlamendierakonnad aga leidsid, et niisugune korruptsiooniga võitlemise viis ei kuulu kohe kindlasti demokraatlike valitsemismeetodite hulka.
Valitsusest oleks äärmiselt kahetsusväärne jätta oma kodanikele mulje, et riik ei usalda rahvalt mandaadi saanud kohaliku võimu kandjat.
Nii astusidki kolm R-i reipalt teelahkme suunas, kust oli võimalik edasi minna kaht rada ? kas võtta Vaheri süüdistus tagasi või läheb koalitsioon laiali. Juhtus viimane. Lootis Juhan, mis ta lootis, aga seekord koalitsioonipartnerid respublikaanide ennenägematut kava seedida ei suutnud, Partsil tuli tagasi astuda.
Kes valitsuskriisist võitis? Kindlasti kaotas rahvas, ja küllap langes valitsuse reiting veelgi. Vaatamata vastuoludele koalitsiooni sees, suutis valitsus kahe aasta jooksul rahva heaks siiski väga palju ära teha ? tulumaksuvaba miinimumi tõus, õpilaste ja üliõpilaste õppetoetuste süsteem, liitumine NATO ja EL-iga, pensionitõus ja vanemahüvitise sisseseadmine on vaid mõned neist saavutustest.
Koalitsioonilepingu pärast pole piinlik
Uue koalitsiooni moodustamisel tuli kaaluda mitmeid võimalusi. Kas tulevad võimule siit nurgast ja sealt nurgast, s.t erineva maailmavaatega erakonnad kokku ja neist saab nn vikerkaarevalitsus? Sellest mõttest ei saanud asja.
Kas moodustub ainult parempoolsete või ainult vasakpoolsete rinne? Viimased variandid tundusid presidendile liiga kallutatud, need oleksid pärssinud Eesti riigi arengut. Nii andiski president võimaluse kolmele vanale kalale ? Reformierakonnale, Rahvaliidule ja Keskerakonnale ?, kes omavahel on juba koostööd teinud ning nende kogemuste toel ehk suudavad paremini järgmised kaks aasta riiki juhtida.
Nüüd on uus koalitsioon võimul ja me peame oma eesmärkidega edasi minema. Rahvaliidu klassik Jaak Allik ütles, et uus koalitsioonileping on eelmisest tunduvalt parem, selle pärast ei pea piinlikkust tundma. Paljud kriitikud on nimetanud uut koalitsiooni vasakpoolsete koalitsiooniks ja ennustanud sellele kiiret lõppu. Tõsi on see, et uuel valitsusel on head plaanid ? vähendada lõhet eri inimrühmade vahel.
Peamised vaidlused uue koalitsiooni moodustamisel keerlesid maksude ümber. Reformierakond pidi tulumaksumäära alandamisel leppima poole munaga ? tuleval aastal langeb see vaid 1 protsendi võrra ?, Keskerakond aga pidi oma astmelise tulumaksu ettepaneku selleks korraks päriselt unustama. Rahvaliit saab täita ühe oma valimislubadustest ? kehtestatakse tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest.
Samas jätkub tulumaksuvaba miinimumi tõus. Rahvaliidu soov tõsta keskmine vanaduspension 3000 kroonile saab nüüd Keskerakonna toel kiiremini ellu viidud. Uus koalitsioon jätkab ka vanemahüvitise maksmist.
Oma toetava sõna koalitsioonile on andnud ka sotsioloog Juhan Kivirähk: ?Mina olen küll poliitikast pisut teistmoodi aru saanud. Poliitika peamiselt just kompromisside otsimisele tuginema peabki. Poliitikutel, kellel on sama maailmavaade ja kes jagavad samu põhimõtteid, ei peaks tekkima vajadust koalitsiooni moodustada, nemad võiksid kuuluda samasse erakonda. Küll aga on enamiku ühiskonna huvide esindamiseks hädavajalik ühiste seisukohtade leidmine eri maailmavaadetega erakondade vahel. Kunagi ei saa vaid ühe erakonna või sarnast maailmavaadet jagavate erakondade grupi seisukohad olla ainuõiged. Õigetest ja valedest vastustest saame rääkida matemaatikas, mitte ühiskonnaelus. Poliitikas on õige see, mis on enamikule kõige parem, kõige vastuvõetavam. Ja selle ?õigsuse? üle saavad otsustada ainult ühiskonna liikmed.?
Opositsioonis olles ei saa lubadusi täita
Mõne arvates oleks kõige õigem plats päris puhtaks lüüa ehk korraldada erakorralised Riigikogu valimised. Need aga ei teeniks praegu ühegi erakonna huve, sest valimised nõuavad raha, kuid praegu on raha vaja eelseisvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Riigikogu on ju ikkagi valitud neljaks aastaks, kui tulevad uued valimised, siis on rahval õige aeg mõelda, mida ja keda valida. Usume, et küüslauguvalitsus suudab riigitüüri kaks aastat õigel kursil hoida.
Seega on Rahvaliidul võimalus jätkata oma erakonna liikmete, valijate ning kogu ühiskonna õiguste ja huvide eest seismist valitsuses. Opositsioonis olles võib küll kurta ja kiruda, kuid otsuseid, mis aitavad kaasa riigi ja rahva heaolu kasvule, saab vastu võtta ning ellu viia vaid koalitsioonis olles ning ministeeriume juhtides. Rahvaliidu ministrite juhtida on praegu keskkonna-, regionaal-, põllumajandus- ja rahandusministeerium. See annab hea võimaluse tagada riigi ühtlane ja tasakaalustatud areng ning hea inimväärne elukeskkond kõigile kaasmaalastele.
KAJAR LEMBER,
Tabivere vallavolikogu esimees, Rahvaliit
