Laupäeval kell 10 pühitseb Laiuse kirikus EELK Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas Eesti Vabadussõjas langenud Laiuse kihelkonna Jõgeva valla mälestusmärgi.
„See mälestusmärk on aus. Ta on ka parajal kõrgusel ega jää varju,” on ettevõtmise idee algataja Juhan Reimann rahul. „See on kõige parem Vabadusrist – ta on valget värvi. Ilmas on kolm suurt mõistet: usk, lootus ja armastus. Öeldakse, et armastus on kõige suurem, aga kõige viimasena kustub lootus.”
Kolmest plaadist koosneva mälestusmärgi keskmine plaat, õigemini tema ülaosa, tuli kiviraiduril ümber teha ja nüüd seisab kullaga mustal selge sõnum: „Eesti Vabadussõjas langenud sõjameestele”.
Nimekiri on täienenud
Juhan Reimann on pidulikuks puhuks koostanud ka muljetavaldava mälestuslehe, kus ta on kasutanud huvitavaid illustratsioone oma erakogust. Muuhulgas on koopia 21. veebruaril 1939. aastal ilmunud ajalehe „Laiuse Koguduse Teataja” 2. leheküljest, kus on 44 mehe nimed, sünni- ja surmaajad ning –kohad.
1925. aastal Laiuse surnuaial sisseõnnistatud mälestussambal oli 44 nime. Kirikuõpetaja Johan Kõpu andmeil oli Laiuse kihelkonnas aga Vabadussõja otseseid ohvreid 53, eraldi on arvet on peetud lahingus langenud või võitluses saadud haavadesse surnud meeste üle ja nende üle, kes Vabadussõja ajal sõjateenistuses olles haigustesse surnud või muul õnnetul viisil surma on saanud.
Jõgeva ja Vaimastvere vallamajas olnud mälestusplaadid on mõlemad tänaseni säilinud ja asuvad nüüd vastavalt Jõgeva vana seltsimaja pargis ja Vaimastvere kooli juures lipuväljaku ääres. Aja jooksul on aga selgunud, et langenud sõdalaste nimede osas tuleb teha täiendusi ja Laiuse kihelkonnas langenute koguarvuks lugeda 58.
„See esimene mees siin, Johannes Alber, unustati omal ajal marmorisse raiumata, sest ta on maetud Võru kalmistule. Üks teine mees, Johannes Kukk, maeti aga Tartu Pauluse kalmistule ühe ohvitseri kõrvale,” selgitas kodu-uurija Juhan Reimann.
„Veel üks mees, tema nimi ei tule mulle meelde, on maetud Mõisaküla apostliku õigeusu kalmistule, aga kõik ülejäänud on siin, Laiusel. Siin kalmistul oli ka Vabadussõjas langenute matmisplats, aga osa mehi on maetud eraldi oma perekonnaplatsidele,” lisas Reimann.
Tõelised rahva esindajad
„Need noored mehed olid tõelised eesti rahva esindajad, kes kuulusid kõigisse tol korral olnud ühiskonnakihtidesse, peremeeste poegadest väikemaapidajate ja maatameeste poegadeni. Langenute hulgast ei puudunud ka üliõpilased,” täpsustas Reimann.
Mälestusmärgi avamisele on palutud kõrgeid külalisi ja oodatud on külarahvas. Eesti Vabadussõjast räägib ajaloolane Eino Veskis.
JAANIKA KRESSA
