Samasuguse innuga, kui vana Andres „Tões ja õiguses“ soid kuivatas ja Pearuga vägikaigast vedas, tegeleb jumala kiusamisega suusa- ja talialade entusiast Indrek Eensalu. Tema nimelt valmistab Põltsamaal lumekahuritega Kuningamäe tervisekesksuse radadele lund. Ära tuleb kasutada see pisukegi miinus, külmalaine, mis on kõige põhilisem komponent kunstlume tootmisel.
Esimene mulje radadele sattudes on see, et Hollywood on tulnud filmima ja nui neljaks, on vaja paariks kaadriks kätte saada Eestimaa lumine loodus. Täpselt nii absurdsena vaatepilt mõjubki – ümberringi kevadine või hilissügisene maastik koos linnusädinaga ja siis äkki nagu võõrkeha, killuke lumist loodust.
Varahommikust peale
Varahommikul käivitas mõnel pool ka Kuningamäe kuningaks kutsutud Eensalu SA Põltsamaa Spordile kuuluvad lumekahurid ning proovis neid miinuskraadega ära kasutada. SA Põltsamaa Sport haldab spordiobjekte Põltsamaa vallas, lisaks toimetab Kuningamäel samanimeline spordiklubi. Mees ütleb, et kui teised sõidavad talveks soojale maale, siis tema naudib kodumaad lund valmistades.
„Keeruline on siin see, et on vaja hästi läbi saada nii vee, elektri kui ka külmaga,“ sõnas Eenmaa ja lisas, et lume valmistamisel on veel üheks tööriistaks föön. „Föön selleks, et külmunud ja jääse jäänud detaile lahti sulatada.“
Sel aastal on lumetegemise üritus juba kolmas. Eesmärk on saada maha mingigi lumekate. „Vähemalt niigi palju, et lapsed saaksid suusatamist proovida. Meil on noori, kes sügisel tulid treeningutele, üsna palju, 40 last, kes võiksid samuti saada aimu, mis see suusatamine õieti on,“ leiab lumemeister.
Kilomeetrite täitmisest pole Põltsamaa külje all siiski mõtet rääkida, juttu on meetritest. „Ilmaennustus pole selle tegevuse jaoks eriti soosiv ja täna lõuna ajal (5. veebruaril – toim) tuleb kokku panna voolikute süsteem, homme saab veel ehk lõunani toota. Kui saame paari- või kolmesajameetrise ringi, on väga hästi,” rääkis Eensalu.
Lumi näeb natuke teistsugune välja, kuid mitte palju. Krudiseb väheke teisti ja struktuur on ka kuidagi tihkem. Seekord toodetakse valget ilmaollust kuhja, mida siis hiljem laiali laotada. „Kui looduslik lumi kõrvale võtta, on vahe olemas,“ selgitab Eensalu.
„Oluline vahe on, kas toota lund hunnikusse või rajale. Teatud aja tagant tuleb masinat liigutada. Kõige suurem vaenlane on tuul. Kui asusime eile tootma, oli tuul põhjast, öösel jõudis aga edelas ära käia, vahepeal oli juba läänest. Siis peab jälgima, et kahurid lund päris metsa ei toodaks.“
Jõudsalt arenenud
Kui pole külma, pole ka kõige vägevamatest masinatest kasu. Ideaalseteks tingimusteks oleks ka lumevaesel talvel nädala jagu päevi 10 miinuskraadi juures. Kuid seda olukorda ei kuma kusagilt. Kõige rumalam on suusaentusiasti sõnul see, et päeval teeb ilm kevadist sooja. „Kui voolikutesse jääb vesi sisse ja maapinnal on külm, külmuvad need ära,“ kurtis Eensalu. „Voolikuid on kokku üle 200 meetri. Ma pean need siis sooja viima, lahti sulatama ning tagasi tulema ja masinad taas käima panna. Nulli juures vett läbi kahurite lasta on puhtal kujul raiskamine.“
Õnneks on küll nii, et masinad ennast rahaliselt tagasi teenima ei pea, kohustust ei ole ja ka murdmaarajale pääsuks pileteid ei müüda. Küll on suur plaan hakata pileteid müüma tulevases mäesuusakeskuses.
Kuningamäe tervisekeskus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Kindel soov on saada toimima kunagise pinnase laotamise tulemusena kõrgeks kerkinud mägi, mille lumega täitmine looks võimaluse harrastada üha enam populaarsust koguvaid ekstreemsemaid spordialasid.
Kahurid aitavad
„Sinna on vaja veel veidi täitematerjali. Tipp on juba olemas,“ selgitas Eensalu, kes leiab, et noortel on uute ja ekstreemsete mägialade vastu tõmme. Seda tõestab ka klassikaliste spordialade vastu suurema huvi puudumine. Ise tunnistab mees, et tema järeltulev põlv harrastab siiski klassikalist suusasporti.
Eenmaa reetis, et keskusel on plaanis lähitulevikus rajada lasketiir, sest huvi laskesuusatamise ja jooksu vastu on arenev trend. Plaan on rajada lumekahurite mobiilsemaks muutmiseks veel nii elektrikilpe kui ka veevõtukohti.
Lumekahurid ei ole odavad. Üks võib maksta üle 10 000 euro ja masinaid on töös kokku neli. Neid kutsutakse torukahuriteks, kuid on olemas veel turbiinkahurid, mis vajavad rohkem elektrivoolu. Valik oli, kas võtta üks turbiin või mitu toru.
Eensalu sõnul areneb lumetootmistehnika väga kiiresti, kõik muutub järjest energiasäästlikumaks. Tulevikus loodetakse soetada turbiinkahurid, mis on lume tootmiseks mobiilsem ja kiirem viis. Neid läheb vaja ennekõike mäe katmiseks.
Loota on, et mõned päevad saavad noored suusatajad, kes on sel aastal tegelenud põhiliselt üldfüüsilise treeningu ja rullsuusatamisega, nautida rõõmu oma põhialal, liueldes mööda mõnesajameetrist säravat lumepinda. Kui kõik läheb sujuvalt, valmib reedeks Kuningamäel 400 meetrit suusarada.
INDREK SARAPUU
