2016. aastal võttis riigikogu vastu haldusreformi seaduse. Selle eesmärk oli muuta ja arendada kohalikke omavalitsusi, et oleks võimalik pakkuda paremaid teenuseid ja olla konkurentsivõimeline. Haldusreformi fookus oli suunatud kohalike omavalitsuste ümberkujundamisele. Oma osa oli ka elanike arvul: elanike arvu alampiir pidi olema 5000 elanikku, ent valitsus tahtis jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.
See tähendas, et kohalikud omavalitsused tahtsid endale haarata võimalikult palju elanikke, tehes kampaaniaid ja meelitades inimesi. Mõnel omavalitsusel see õnnestus, mõni jäi paraku napilt ukse taha. Sest arvati, et vähem kui 5000 elanikuga üksus ei suuda tagada võimekust ega osutada kvaliteetseid teenuseid.
Nüüd on üksjagu aega möödas ning omavalitsused haldusreformist toibumas. Elanikud vaatavad aga aina rohkem suurlinnade poole. Ja väikeste omavalitsuste jaoks on iga lahkuv inimene sama oluline kui iga end valda sissekirjutav inimene. Sest see tähendab kas lahkuvat või lisanduvat tulumaksu, mille eest saab vald teenuseid pakkuda. Ning niigi kitsukeses rahakotis on iga euro arvel.
Siiani teeb kõige suuremat tööd elanike arvu suurendamise nimel Põltsamaa vald. Kampaaniat, mis kutsus inimesi end valda sisse kirjutama, tehti juba aasta varemgi, kuigi tagasihoidlikult. Läinud aastal lõppenud uus kampaania oli suurem, tugevam ja mõjusam. Ning sellega võitis vald endale juurde 47 uut inimest. Olgugi et number ei pruugi tunduda suur, on see parem kui mitte midagi. Vähemalt nähakse selle nimel vaeva ja tehakse tööd.
