Eesti maakondade jaoks selgus hiljuti hea uudis, et Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt loodud Noorte Tugila programm jätkub riigi toel tänavu 13 maakonnas. Noortel, kes ei õpi ega tööta on jätkuvalt võimalik oma kodukandist tuge saada. Jõgevamaal saavad noored pöörduda Põltsamaa Tugila poole.
Kui Noorte Tugila riiklik programm 2015. aasta novembris käivitus, oli eesmärk kolme aasta jooksul üles leida ja aidata tagasi tööle või kooli tuhandeid 15–26aastaseid mittetöötavaid ja õppivad noori. Esialgsel hinnangul oli Eestis kokku ligi 24 000 noort, kes oli erinevatel põhjustel aktiivsest elust kõrvale jäänud.
Sihtrühma kuulusid ka kolmeaastase lapsega kodus olevad vanemad, kes pooleli jäänud hariduse tõttu kuulusid riskirühma. Samuti olid valimis noored, kes hooldasid oma pereliikmeid, olid ajateenistusest tulnud või välismaalt tagasi pöördunud ja kes polnud oma otsust edasiste valikute kohta veel teinud. Suurem osa noori aga olid jätnud kooli pooleli või alles otsisid enda valikuid.
Programmi olulised tulemused
Noorte Tugila värske analüüs 2015–2018 programmis osalenud noorte kohta kinnitas, et üha rohkem jõutakse suuremas riskirühmas noorteni, kellel oleks muidu oht jääda ühiskonnas märkamatuks.
Programmis osales kokku ligi 6000 noort, kellest edukalt läbisid programmi rohkem kui pooled. See tähendab, et programmi tulemusel oli noor jõudnud kas tagasi haridusse või tööturule. Jõgeva maakonnas on tänaseks toetatud 361 noort, kes on jõudnud või jõudmas tagasi õppima või tööturule. Selle tulemusega võib väga rahul olla. Iga noor on meie jaoks oluline.
Analüüs kinnitas juba varasematest uuringutest selgunud kahte trendi:
1) haritud on noortel on kergem eesmärke täita – nt tööturule jõuda.
2) madalama haridusega noorte aitamine on pikaajalisem ja eesmärk on suunata need noored pigem haridusse, et kokkuvõttes oleks mõjutegur suurem.
Pooliku haridusega noorel on suurem tõenäosus töö taas kaotada (sh temast mittesõltuvatel põhjustel) ning tagasi keerulisse olukorda sattuda. Seega on nende puhul pikemas perspektiivis efektiivsem lahendus hariduse omandamine.
Tuge vajavate noorte profiil
Analüüsist selgub, et programmiga liitunud noore keskmine vanus on jäänud aastate võrdluses sarnaseks, vanus oli vahemikus 19,2 eluaastast kuni 20 eluaastani. Programmi esimesel tegevusaastal olid erinevad vanusrühmad liitujate seas suhteliselt võrdväärselt esindatud – viimasel kahel aastal on programm suunatud rohkem nooremaealistele. Jõgeva maakonnas on programmiga liitunud noorte keskmine vanus 19. Analüüsist tulemusel selgub, et mida nooremas vanuses on haridustee katkenud, seda suuremad on võimalused haridustee jätkamiseks. Kõige enam on programmiga liitunud noorte hulgas alg- või põhiharidusega noori. Jõgeva maakonnas on selliseid noori 143.
Peamine programmiga liitunud noorte olukorda iseloomustav risk on nagu varemgi lõpetamata haridus. Teisel kohal on päritolu maapiirkonnast, millele järgnevad ebasoodne olukord (kriminaalkorras karistatud, puudub põhiharidus, on toimetulekutoetuse saaja) ja perekondlikud põhjused, kus peamiseks on lapsega kodus olemine. Aastate võrdluses on kasvanud paari protsendipunkti võrra riskitegurina sisseränne ja rahvusvähemuse hulka kuulumine ning perekondlikud põhjused. Erivajadustega noorte osakaal on olnud viimasel kahel aasta stabiilne – jäädes 7 protsendi juurde.
Kuidas noori toetati?
Pärast Tugila programmi läbimist on enim noori asunud tööle, kuid on märgata, et keerulisemate juhtumite puhul on hariduse omandamine eelistatum lahendus tööle suunamise asemel. Selline lähenemine võimaldab noori toetada pikaajalisemalt. Samas peab Noorte Tugila oluliseks ka noore ebasoodsast olukorrast välja aitamist, et ennetada uusi takistusi ja seotust noorsootöö võimalustega.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tugila programm on mitmepalgeline, kuna koostööpartnerid ning noorega elluviidavate tegevuste ning programmide valik on väga lai. Suurimaks väljakutse on vastata küsimusele, kuidas ühiskondlikul tasemel on võimalik leevendada noore taustast tulenevate riskitegurite mõju.
Meie programm võib olla väga edukas, kuid põhjused, miks noored satuvad ebasoodsasse olukorda, on tingitud ühiskonnast. Noortega tegelevatel spetsialistidel on neid võimatu muuta. Muudatusteks on vaja riiklikke lahendusi ning positiivseid näiteid inimeste elus. Oluline faktor on regionaalpoliitika tulevik.
Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.
Programm käivitus 2015 novembris eesmärgiga toetada noori, kes ei õpi ega tööta (NEET – ingliskeelne lühend väljendist Not in Employment, Educationor Training). Programmi eesmärk oli perioodil 2015 – 2018 leida üles ja toetada noori vanuses 15–26 eluaastat, kes ei õpi ega tööta. Aastatel 2019 – 2021 töö jätkub ja soovitakse jõuda 6000 nooreni.
Heidi Paabort, Noortegarantii NEET-noorte tugimeetme programmijuht
