Esmaspäeval Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril osalesid erinevate eluvaldkondade inimesed piirkonna omavalitsustest. Mõttevahetusel oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Seminari korraldas MTÜ Peipsimaa Turism eesotsas juhataja Kadi Ploomiga.
Moderaator, õppejõud ja konsultant Mihkel Laan märkis sissejuhatuseks, et kõige enam on seoses Peipsimaaga räägitud turismist, kuid seekordsel mõttevahetusel on oodatud võimalikult erinevate teemade käsitlemine. „Mõelda tasuks sellele, milline võiks olla hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. Oleks vaja ühe lausega öelda, mis on Peipsimaa,“ sõnas Laan.
Laudkond Mustvee vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimehe Hannes Soosaarega pakkus tunnuslauseks „Peipsimaa, maitsev kui rääbis“. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses, miks mitte ka päevitamas,” lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub lähtuda sellest, et Peipsi on kogu oma potentsiaaliga Euroopas suuruselt neljas järv. „Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule,“ ütles ta.
Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii et näiteks Tallinnast tulijal tekiks ettekujutus, kuidas Peipsimaale jõutakse.
„Olulisim on Peipsi piirkonna jaoks siinsed inimesed ning see, et nad sooviksid jätkuvalt oma kodupaigas elada. Oluline on tegeleda kohalike elanike koolitamise, harimise ja motiveerimisega. Inimeste lahkumist aitab ära hoida ka teede, veevärgi, kanalisatsiooni ja muude taristute korrashoid. Loomulikult ei saa piirkond püsima jääda ilma areneva ettevõtluskeskkonnata ning ilma uute ettevõtlusvaldkondade tekkimiseta,“ ütles Mustvee vallavanem Jüri Morozov.
„Kui tahame, et meil säiliks selline kultuuriväärtus nagu vanausulised, peame midagi ette võtma kogukonna püsima jäämise nimel, mitte laskma sel kaheneda,“ arvas omavalitsusjuht.
„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere programm võiks kindlasti jätkuda, saada uued piirid, mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist,“ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestimaa ja Venemaa piirkondade vahel, olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
JAAN LUKAS
