Kevad on kiire aeg igale aiapidajale, rääkimata siis põllumeestest, kes just nüüd terve aasta saagile vundamenti laovad. See on aeg, mil ununeb vahel nii kella vaatamine kui kalendrilehe keeramine. Nii ütlevadki kevadkülvi tegevad mehed, et tööpäevad võivad tulla isegi 18 tunni pikkused. Ent kui ilm lubab, tuleb päevast võtta maksimum ja seda ka tehakse. Põhjamaine inimene on sellega harjunud. Nagu ka sellega, et murutraktorid ja trimmerid summutavad päev-päevalt aina enam linnulaulu. Sügisel vaikivad mõlemad.
Maikuu, eestimaise looduse üks ilusamaid aegu, pudeneb kiiresti käte vahelt. Maatöödega kokku elavad inimesed saavad tavaliselt alles jaanipäevaks tormamisele käsipiduri peale tõmmata. Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes saadakse sel nädalal kevadtöödega ühele poole. Nagu põllumehed räägivad, pöörasid viimase kahe nädala ilmad kevadtööd täistuuridele ning suvine soojus toob esimesed külvid lausa silmnähtava kiirusega mulla alt nähtavale.
Öeldakse, et nii vähe ei ole Eestis kunagi inimesi põllumajanduses töötanud kui praegu. Ja samas ei ole nii lühikese ajaga kunagi varem suudetud hooajatöid lõpule viia. Erandiks oli muidugi eelmise aasta ekstreemne sügis, mil osadel põldudel jäigi vili pakase ja lume võtta. Põllumajanduse kõrge tööintensiivsus algab suuresti kaasaegsest tehnikast. Arvutisüsteemidega juhitavad traktorid on küll kallid, kuid teevad tööd mitmekümne eelkäija eest. Seda enam, et kabiinis istuvat meest võib pigem arvutioperaatoriks kui traktoristiks nimetada. Käsklused kätte antud, teeb masin ise kõik, mis vajalik, masinamees on rohkem nagu reisisaatja. Kiirel ajal, mil töödega tuli takus, on see suur luksus.
