Raamatukogus tervitab külastajaid Jõgeva kunstikooli õpilaste näitus Loomelend. Kukeaastast inspireeritud näituselt leiab rahvusmustrites kikkaid, keraamilisi linnusulgi ning kausse. Nende seas on koha leidnud üks Mokko turismitalu kana ning ulja suletutiga pöörane papagoi, kes kohtab õnneämblikku.
Huvilised saavad Jõgeva kunstikooli õpilaste loominguliselt lendlevat näitust nautida 29. novembrini. Jõgeva kunstikooli õpetaja Elita Järvela rääkis, et Loomelennu näitus sai tuule tiibadesse eelmise aasta näitusest Nunnu loom(ing). Mullu olid raamatukogus uudistamiseks erinevad tööd loomadest. Kuna näitus osutus külastajate seas populaarseks, kutsus raamatukogu juhataja Meeri Remmelg selgi aastal noori kunstnikke oma töid raamatukogus välja panema.
Kukeaasta alguses sai õpetaja Elita inspiratsiooni toredate kukepiltidega kalendrist. Fotod olid õpilastele ja õpetajale sedavõrd inspireerivad, et aasta algas kunstikoolis oma õnnekukkede maalimisega. Linnuteema kogus järjest hoogu ning keraamika tunniski hakkasid õpilased õpetaja Piret Järve juhendamisel linde ja sulgi voolima. Linnud said noorte lendlevate käeliigutustega paberile nii joonistamise, maalimise- kui kompositioonitundides. Näitusele on jõudnud kunstikooli alles alustanud õpilaste ja värskete vilistlaste tööd. Osa töid lindudest on jäänud ka mapi vahele, sest näituseruum ei võimaldanud kogu toredat loomingut välja panna. Ühtekokku on raamatukogu külaliste rõõmuks väljas 30 kunstikooli õpilase tööd. “Näitusel on fantaasiarikka ning isikupärase käekirjaga tööd, mis näitavad õpilaste loomerõõmu,” lausus õpetaja Elita Järvela.
Seltsis on segasem
Kui palju kukkesid tuleb joonistada? Ikka nii palju, et noore kunstniku looming saaks vabalt lennata. Kukkede tiibu ei kärbitud, vaid õpilaste loomelennuga ühinesid sujuvalt nii kodumetsade värvulised kui eksootilised papagoid. Elari joonistatud kirev papagoi on kelmika tutiga nagu punkar. Sellest ka kirjeldus, et lind on pöörane. Papagoi meeletusele aitab kaasa pikakoivaline õnneämblik. Elar jääb salapäraselt kavalaks ning laseb vaatajal otsustada, mis asju papagoi ja ämblik ajavad. Võiks öelda, et õnn peitub vaataja silmades. Kas papagoi on õnnelik, et leidis söögipoolist või kohtas hoopis õnneämbliku. Vaevalt, et ämblik on õnnelik, et saab täita papagoi kõhu, kuid muudmoodi õnne toomine tuleks kõne alla küll.
Kukekarjas püüab pilku üks kuivpastellitehnikas valminud kana. Õpetaja Elita märkis, et see on näitusel ainus töö, millel oli modelliks päris lind. Vilistlane Helena püüdis suvel kunstikooli laagris pildile kohaliku Mokko turismitalu kana. Jete rääkis, et endalegi üllatuseks on näitusele jõudnud tema muinasjutulise taustaga puslekukk. “Maalisin kukke ja õpetaja andis mulle hea idee. Tegin pildile pusletükkide kujuga piirjooned,” jutustas Jete. Tüdruk tunnistas, et oli kuke juba mappi pannud ja äragi unustanud – seniks kui õpetaja selle näitusele viis. Noorele kunstnikule omaselt on tüdrukus parajalt enesekriitilisust. “Mulle meeldib rohkem joonistada, kui maalida,” selgitas ta, miks talle maal näitusel nii ootamatu tundus.
Mitu pidu korraga
Näituse avamisega samal päeval oli ühel autoril, Arabellal, sünnipäev. “Saime koos sünnipäevalaulu laulda,” märkis Eliise. Arabella teatas, et see oli eriline sünnipäev ‒ selline tähelepanu oli ehmatavalt ootamatu küll. Samas kinnitab tüdruk, et see on hea mälestus – teistmoodi tunne. Küllap kunagi hiljem sünnipäevi tähistades tuleb meelde ka ühine kunstikooli näituse avamine.
Noored kunstnikud on sama meelt, et oma loomingut tuleb laiemalt tutvustada ning lisaks Jõgeva spordikeskusele vahel majast välja viia – nii saavad noored oma loomingut laiemalt näidata. “Teised inimesed saavad meie töödest inspiratsiooni,” põhjendas Aaron, miks on hea oma töid näitusele panna.
Näituse avamised ning külastajad on igas kohas erinevad. Näiteks raamatukogus lugesid Aaron ja Eliise avamisel linnuteemalisi luuletusi. “Alguses ei tahtnud keegi lugeda, meid tuli ikka moosida, aga ma olin kohe nõus,” jutustas Eliise, kuidas ta näituse avamisel luulelise etteaste tegi.
Tüdruk on veidi nukker, et näitusele jõudis temalt ainult üks keraamikatöö. “Olen kunstikoolis esimest aastat ja pole jõudnud nii palju veel teha. Üks töö läks kogemata katki ja näitusele jõudiski vaid lillekauss,” rääkis tüdruk. Eliisele oli see esimene kokkupuude keraamika ja saviga ja kuigi töö on väga ilus ei olnud ta siiski lõpptulemusega päris rahul. Õpetaja Piret Järv sõnab Eliise lohutuseks, et keraamika ongi nii üllatusterohke tehnika, et lõpuks hakkabki autor üllatusi hindama. Eliisegi nendib lõpuks, et lillekauss võiks edaspidi ikka kasutust leida, sinna saab ka komme panna.
Linnud pärast näitust kõik mappi tagasi ei lenda. Võib-olla leiavad nad endale uue pesapaiga? Näiteks eelmise aasta nunnud loomad on leidnud endale ajutise kodu Jõgeva linnavalitsuse fuajees. Praegu on teada, et osa rahvusmustrites linde valmistuvad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
MARGE TASUR
