Üks klubi neljast asutajast, Jõgevamaa Keskraamatukogu juhataja Rutt Rimmel, valmistab praegu ette Põltsamaal augusti alguses toimuvat Filmfesti, mis filmiklubiga küll otseselt seotud pole, ent mida ilma selleta poleks kavandama hakatud.
Kuidas tekkis idee luua filmiklubi?
Tegelikult võib mõtte algatajaks pidada minu tütart Pille Riini. Tema plaanis aastaid tagasi veel Põltsamaal koolis käies koos sõpradega hakata pakkuma inimestele võimalust vabas õhus filme vaadata. Selleks valiti tookord välja Põltsamaa kultuurikeskuse pargipoolne sein. Erinevatel põhjustel tookord mõttest kaugemale ei jõutud. Uuesti pakkusin selle idee välja Põltsamaa lossikompleksis tegutseva Ajakirjanduse Uurimise ja Koolituse Keskuse juhile Raivo Sunile pärast seda, kui me olime möödunud aasta augustis tema eestvedamisel vaadanud Põltsamaa lossihoovis ära filmi “Disko ja tuumasõda”. Nii tekkiski väike seltskond, kuhu kuuluvad peale minu ja mu tütre veel hiljutine Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni ning Raivo Suni. Tänaseks on meiega toetajana liitunud ka Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder.
Kui tihti filme vaatate?
Üldiselt oleme siiani filme vaadanud kord kuus, kuid paaril korral oleme kokku saanud ka kaks korda kuus. Oleme filmisõpradele pakkunud vaatamiseks seitse mängufilmi ja kolm dokumentaalfilmi.
Enne filmiklubi tegutsema asumist uskusite, et oleks hea, kui filme koguneks vaatama 20-30 inimest. Kui suur tegelikult inimeste huvi taoliste filmide vastu on olnud?
Tavaliselt on meie poolt näidatavaid filme vaatama tulnud 30-35 huvilist. Ühel korral oli vaatajaid isegi 70. Siis vaatasime Millenniumi triloogiasse kuuluvat mängufilmi. Koolimajas näidatud filmi “Tudengimuusikal” oli vaatamas umbes kuuskümmend õpilast, ehkki võinuks olla ka rohkem. Mõõdukas huvi meie poolt pakutu vastu tõestab, et veel küllaltki uue ettevõtmisena on filmiklubi ennast õigustanud. Sooviksime näha publiku hulgas rohkem noori inimesi, sest filmid on mõeldud enamasti neile. Samal ajal on teada, et vanem publik hindab väärtfilme. Need on meie filmide hulgas täiesti olemas. Teatud osas on meie publik juba välja kujunenud filmisõprade seltskond.
Sügisel avaldasite arvamust, et filmide vaatamise järel võiks nähtu põhjal tekkida diskussioon. Kas nii on läinudki?
Diskussioon on tekkinud pärast dokumentaalfilmide vaatamist. Näiteks pärast Imbi Paju filmi “Tõrjutud mälestused.” Tookord oli kohal ka autor. Tegelikult ongi nii, et arutelu mingi filmi ümber tekib siis, kui keegi filmi loojatest ise kohal on. Samas oleme meie filmiklubi esindajatena andnud linateose kohta eelnevalt informatsiooni.
Kuidas valitakse välja film, mida järgmisel kuul vaadata kavatsetakse?
Me saame filmiklubi eestvedajatega aeg-ajalt kokku ja arutame üheskoos, mida pakkuda. Loomulikult tuleb sisuliste vaidluste kõrval silmas pidada seda, et ühtegi filmi ei saa näidata ilma vastavat litsentsi omamata. Meil on olemas kaks head koostööpartnerit, üheks osapooleks on Tallinnfilm ja teiseks MTÜ Külakino ehk Kass Arturi Külakino, mille juhiks on Artur Talvik. Tegelikult oleks hea, kui koostööpartnereid rohkem oleks. Selliseidki filme on olemas, mille näitamiseks pole litsentsi tarvis. Iseasi, kas see ka näitamist vääriv on. Enamasti on meie pakutavad filmid seotud meediateemaga või siis on tegemist mõne kirjandusteose ekraniseeringuga.
Kas filmiklubil on välja kujunenud kindel koht, kas teile oleks tarvis päris oma ruumi?
Seni oleme enamasti filme näidanud Põltsamaa lossikompleksi konvendisaalis. Raamatukogu korraldatud Prima Vista järel korraldasime vabaõhukino Põltsamaa lossihoovis. Kui kunagi Põltsamaa lossikompleksi konvendihoone lõplikult välja saab ehitatud, oleks tore, kui seal asuks väike saal, kus filmiklubi tegutseda saaks. Talvel peame võib-olla lossikompleksis paiknevast konvendisaalist raamatukogu saali umber kolima. Konvendisaal on talvel liiga jahe. Lisaks vajaksime korralikku kinotehnikat. Praegu kasutame filmide näitamiseks AUKK projektorit ja oma sülearvutit. Samuti kasutame ka MTÜ Külakino abi, sest meil puudub välitingimustes vajalik kinotehnika.
Kuidas filmiklubi majanduslikult toime tuleb?
Oleme piletiraha ja Kultuurkapitalilt saadud toetuse abil kulud tasa suutnud teenida. Meie eesmärk polegi kasumi teenimine, vaid kultuurilise meelelahutuse pakkumine ja Põltsamaa kultuurielu edendamine.
Üsna pea on Põltsamaal teoks saamas Filmfest. Mida see üritus endast täpsemalt kujutab?
Filmfest toimub 6.-8. augustini Põltsamaa lossihoovis. Filme näidatakse lossikompleksis asuva pressimuuseumi ruumes, konvendisaalis ja vabas õhus. Filmihuvilistel on Filmfestil võimalus vaadata Millenniumi filmitriloogiat. Samuti näidatakse kahte dokumentaalfilmi, millest räägivad lähemalt Filmfestil osalevad dokumentaalfilmide režissöörid. Filmitriloogia esimest filmi vaadatakse juba reede, 6. augusti õhtul. Filmfesti pidulik avamine on laupäeval. Laupäeval on võimalik vaadata filmi “Aeg on siin”, mille režissöör on Marje Jurtšenko. Laupäeva õhtul saab näha filmitriloogia teist osa. Pühapäeval vaadatakse meie maadluskuulsuse Baruto tegemisi kajastavat filmi, mille autor on Artur Talvik. Festival lõpeb pühapäeva õhtul triloogia kolmanda osaga.
Millised on filmiklubi tulevikuplaanid?
Meil on kindlasti plaanis oma tegevust jätkata. Oleme mõelnud sellele, et hakata filme näitama kaks korda kuus. See sõltub juba filmide leidmisest ja meie võimalustest.
Kui tänavune Filmfest õnnestub, siis on meie soov, et sellest kujuneks traditsiooniline Põltsamaa suveüritus. Kindlasti seome need plaanid Põltsamaa lossikompleksiga.
Filmfest Põltsamaal peetakse 6.-8. augustini
*Filme näidatakse lossikompleksis asuva pressimuuseumi ruumides, konvendisaalis ja vabas õhus
*Näidatakse Millenniumi triloogiat, samuti kaht dokumentaalfilmi
*Filmitriloogia esimest filmi vaadatakse reede, 6. augusti õhtul
* Filmfesti pidulik avamine on laupäeval, 7. augustil
*Laupäeval näidatakse filmi “Aeg on siin”
*Laupäeva õhtul linastub filmitriloogia teine osa
*Pühapäeval vaadatakse linateost meie maadluskuulsusest Barutost
*Festival lõpeb pühapäeva õhtul, kui näidatakse Millenniumi triloogia kolmandat osa
i
TOOMAS REINPÕLD
