Sadala rahvamajas tänati kaks nädalat tagasi neid Jõgevamaa inimesi, kes aitasid kaasa tänavusuvise XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” teokssaamisele. Ligemale seitsmekümne kohalekutsutu seas oli koori- ja tantsujuhte, majutuspaikade komandante, turva- ja meditsiinitöötajaid, logistikuid ja paljusid teisi.
Tallinnast tulid meie laulu- ja tantsupeo tegijaid tänama ja tervitama noorte laulupeo ideekavandi üks autoreid Rasmus Puur, noorte tantsupeo pealavastaja Margus Toomla, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum ja sama sihtasutuse tehniline toimetaja Andi Einaste.
“Tegime Eesti noortepeoga rõõmsamaks ja andsime rahvale tagasi usu iseendasse, mis vahepeal ikka kõikuma kipub. Olles näinud, mida noored suudavad, vaibuvad ehk mõneks ajaks jutud, et noorus on hukas,” ütles Sten Weidebaum. Rasmus Puur lisas, et noored, kes taidluskollektiivi koosseisus laulu- või tantsupeol käinud, saavad sellise koos tegutsemise ja üksteisega arvestamise kogemuse, mida mujalt on raske saada.
“Olen kõigile juhendajatele väga tänulik selle eest, et nad seda tööd teevad,” sõnas Rasmus Puur.
Andi Einaste tänas Jõgeva maavalitsust ja maakonna omavalitsuste liitu selle eest, et kõik noored peole ja koju said, samuti sihtasutuse heale abimeest maakonnas, noorte laulu- ja tantsupeo Jõgevamaa kuraatorit Pille Tutti kaasabi eest kollektiivide registreerimisel ja eelproovide korraldamisel.
Elu muutev seik
Pille Tutt kinnitas, et temal on omavalitsuste liiduga olnud alati väga hea koostöö. “Sealtpoolt on alati jälgitud, kas peole pääsenud kollektiivide mitmesugused vajadused on kaetud. Loodame, et omavalitsuste liit säilib ka pärast kolme suure omavalitsuse moodustamist,” ütles Pille Tutt.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liitu esindas tänuõhtul Torma vallavanem Triin Pärsim. Tema sõnul võetakse liidus laulu- ja tantsupeoga seotud otsused alati üksmeeles vastu.
Lisaks laulu- ja tantsupeo sihtasutuse tänumeenetele jagati tänuõhtul maavanem Viktor Svjatõševi, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Kooriühingu tänumeeneid. Vabandan ette, kui mõni instants nimetamata jäi: päris raske oli jälgida, kellele mida anti, sest saajaid ja andjaid oli palju.
Maavanem oli kohale kutsunud ka kaks Jõgevamaalt pärit koorijuhti, Janne Fridolini ja Mai Simsoni, kel oli au laulupeo dirigendipuldis seista: esimene oli lastekooride liigijuht, teine neidudekooride üks dirigente. Kui Mai Simsonil kiired asjatoimetused Sadalasse tulla ei võimaldanud, siis Janne Fridolin oli kohal.
“Olen väga liigutatud, et ka meid, n-ö kadunud tütreid, Jõgevamaa tänuüritusele kutsuti,” sõnas Janne Fridolin. “Dirigendipuldis olles valdas mind ülev tunne. Ning kui laululapsed pärast laulupeoetteasteid tänama ja kallistama tulid, siis tundsin, et mu elu on igaveseks muutunud.”
Janne Fridolin tunnistas, et tema emotsioonid keerlevad praegugi noortepeo ümber, ehkki ka pärast seda on palju juhtunud. Kuu aega tagasi käis Janne näiteks Tallinna muusikakeskkooli kammerkooriga Itaalias Riminis rahvusvahelisel koorikonkursil. Koor võitis noortekooride kategoorias kulddiplomi, Janne ise pälvis aga eriauhinna kui parim Grand Prix vooru dirigent.
Suurim elamus
Tänuõhtule kutsututele esinesid Sadala Külade Teatri lastetrupp ja Jõgeva muusikakooli rahvamuusikaansambel Tuustar. Lava ilmestasid aga maakonna laulupeokolonni ees kantud lustakad tähed, mis andsid kokku Jõgevamaa nime. Need olid Katrin Koitla kavandatud. Pärast ametlikku tseremooniat oli koori- ja tantsujuhtidel aga võimalus kohvilaudade taga suvist pidu meenutada.
“Jõgevamaa tantsijate majutuspaik oli nii soodsas kohas, et saime alati, kui proovide või esinemiste vahele natuke pikem paus tekkis, koolimajja puhkama, end soojendama ja riideid kuivatama minna. Nii et meie poolest oleks võinud ka laupäeva hommikune tantsuetendus vabalt toimuda. Aga nende seisukohalt, kes kaugemal elasid, oli selle ärajätmine ilmselt õige samm,” ütles Palamuse gümnaasiumi viienda-kuuenda klass rühma ja C-segarühma juhendaja Kadri Lille. Palamuse C-segarühm osales ka Vabaduse väljaku improviseeritud laulupeol, nooremad tantsijad paraku kohale ei jõudnud, sest olid söömas.
“Aga mul on väga hea meel, et suuremad kohale jõudsid. Neile oli see selle rühma koosseisus ju ikkagi viimane tantsupidu,” sõnas Kadri Lille. Tema sõnul on tantsijad pisut teistsugused lapsed: nad teavad, et ühise asja nimel tuleb mõnikord enda soovid ja mugavus tagaplaanile jätta. Igaühest aga tantsijat ei saagi.
Palamuse koolist käis noortepeol koguni kuus tantsu rühma. Juhendajatest said lisaks Kadri Lillele tänuõhtule tulla Aive Jõessar (2. klassi rühm) ja Katrina Tammistu (3. klassi rühm). Mõlemad tõdesid, et tantsupeoks valmistumine tundub lastele mõnikord pika- ja tüütuvõitu protsessina.
“Seepärast tuli koduste tantsutrennide ajal lapsi natuke motiveerida, aga kui pidu läbi sai, mõistsid lapsed, et see oli nende selle suve suurim elamus,” ütles Aive Jõessar.
RIINA MÄGI
