Kuu jooksul langes Jõgeval õhutemperatuur kolmel ööl (6., 13. ja 16. märtsil) alla -20 kraadi. Kõige külmem oli 6. märtsil, kui öösel mõõdeti -23,5 kraadi. Mõnel päeval oli loodus härmaehtes nagu südatalvel
Küünlakuu lõpu tugeva sula järel külmus pinnalt tihenenud märg lumi ja moodustus tugev lumekoorik. Paks koorikuga lumi muutis liikumise metsas ning põldudel raskeks nii inimestele kui ka loomadele, samas aga tundsid sellest rõõmu suusatajad. Päike käis järjest kõrgemalt ja suutis päeval lund ja jääd sulatada, katuseräästad tilkuma panna. Vahtramahl hakkas 4. märtsil liikuma. 5. märtsil võis näha ja kuulda tagasi saabunud künnivareseid. Tugev sula esines 10. märtsil, kui päeval mõõdeti sooja üle nelja kraadi.
Teine kümmepäevak tõi äikese
Teisel kümmepäevakul oli ilm muutlik. Külmad ilmad vaheldusid lumesajuste pehmematega. Selgete ilmadega olid õhutemperatuuri ööpäevased kõikumised suured — kuni 21 kraadi. See mõjus ebasoodsalt puudele-põõsastele, lõhkudes nende koort. Aeg-ajalt sadas värsket lund, mis muutis ümbruse jälle säravvalgeks ja puhtaks. Esines tugevaid lumesajuhooge, mille ajal polnud näha maa ega taeva vahet.
Maakonnas oli teateid äikese kohta. Vahepealsete suladega veidi kahaneda jõudnud lume paksus tõusis kuu keskpaigas Jõgeva ümbruse põldudel uuesti üle 50 sentimeetri, kohati maakonnas ligi 60 sentimeetrini.
Ilm läks soojaks 27. märtsil
Talv ei tahtnud kuidagi taanduda. Kui tavaliselt vabanevad siinkandis põllud talvisest lumikattest varsti pärast kevadist pööripäeva, siis tänavu võttis lume sulamine kauem aega. Intensiivne lume sulamine algas 19. märtsist. 20. märtsil oli maakonnas päeval sooja 5…6 kraadi ja ka öösel jäi temperatuur plusspoolele.
Lume paksus kahanes paari päevaga enam kui kümne sentimeetri võrra. Vesi kogunes lume alla. Kohale jõudsid esimesed kuldnokad, kiivitajad ja lõokesed. Järgnevalt muutusid ööd taas külmaks. Varahommikuti langes temperatuur -6…-11 kraadini. Teed olid hommikuti libedad. Lume sulamine aeglustus. 24. märtsi hommikuks sadas maha viiesentimeetrine värske lume kiht.
Järsult soojaks läks ilm 27. märtsil, kui õhutemperatuur tõusis üle kümne kraadi. Õhtul sadas äikesevihma, mis aitas kaasa lume kiirele sulamisele. Kuu viimastel öödel enam ei külmetanud. Kätte oli jõudnud teede lagunemise aeg. Saabunud rändlinnud toitusid lumest lahti sulanud maanteede äärtes. Õhus lendasid esimesed liblikad. Nähti metsvinte, rästaid, valge-toonekurge, sõtkast, kala- ja naerukajakaid. Sinikaelpardid ujusid paaridena jääst lahti sulanud Pedja jõel. Kuu viimastel päevadel tekkisid põldudel lume sisse mustad laigud ja vesi tuli madalamates kohtades lume alt nähtavale. Valdavaks lume paksuseks jäi kuu lõpus avamaastikul 15…25 cm, taliteravilja- ja künnipõllul oli muld külmunud 30…35 sentimeetri sügavuseni, rohukamara all ligikaudu 15 sentimeetrini, kolme sentimeetri sügavusel mullas püsis mullatemperatuur rukkipõllul ‑0,2…‑0,3‑kraadisena.
Kokkuvõttes kujunes tänavuse paastukuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval viimase 88 aasta keskmisele lähedaseks, sademete summa ületas aga tavapärast ligi kahekordselt.
Jürikuu pakub kontraste
Milline on olnud aprillikuu ilm Jõgeva 1922.-2009. a andmetel? Jürikuu on enamasti suurte ilmakontrastide kuu, kui soojad ilmad vahelduvad talvistega. Kui keskmisena on püsiv lumikate Jõgeval aprilli alguseks juba lagunenud, siis üksikutel aastatel on talvist lund jätkunud peaaegu kuu lõpuni. Alles 27. aprilliks lagunes püsiv lumikate 1924. ja 1955. aastal ja 26. aprilliks 1922. ja 1956. aastal. Kõige paksem lumi mõõdeti aprillis 1941— 69 cm.
Veel jürikuu teisel poolel on esinenud enam kui 30 sentimeetri paksust lund (1926.,1941., 1956. ja 1988. aastal). Keskmisena on Jõgeval muld üles sulanud 11. aprilliks. Samal ajal on keskmisena ka taliviljad kevadist kasvu alustanud.
Väga soojal 2000. aastal hakkasid aprilli lõpuks juba toomingad ja marjapõõsad õitsema. Aprilli äärmustemperatuurideks on mõõdetud -23,7 kraadi 1956. aasta 6. aprillil ja 27,1 kraadi 2000. aasta 24. aprillil.
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
