Kui vana saab uueks

Üks seltskond Põltsamaa kandi tööta inimesi tegutses põhimõttel kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Nii osales seitse töötut  Säästva Renoveerimise Infokeskuse algatatud ja läbi viidud projektis “Vana on uus”. Projekti tulemusena seati Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis üles näitus nimetusega “Vana on uus“, kus saab näha korduvkasutatud materjalidest valmistatud esemeid.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse  (SRIK) projekti koordinaatori Ave Timbergi sõnul viis Töötukassa Jõgevamaa osakond koostöös  Säästva Renoveerimise Infokeskusega läbi pikaajalistele töötutele suunatud projekti, mis sai teoks Põltsamaa vallas Kamari külas. Projektile panid õla alla ka Põltsamaa vald ja linn. Projekti käigus õppisid selles osalenud inimesed restaureerima vanu esemeid – uksi, aknaid, mööblit jmt. 

Vana materjali taaskasutus

Eraldi koolituspäev oli pühendatud värvide tundmaõppimisele ja värvimisele. Igal koolitusel osalenud inimesel tuli teha lõputöö, mille eesmärgiks oli valmistada vanadest materjalidest midagi uut. Ave Timbergi sõnul oli lõputöö rõhk pandud vanade materjalide taaskasutusele. Projekti koordinaatori sõnul sattusid SRIK-i algatatud ettevõtmise tulemusena loodud rühma  kokku väga tublid ja omavahel hästi klappivad inimesed, kellest moodustus lausa  sõpruskond, kelle alaliseks tegutsemispaigaks on Adavere postimajas asuv väike töökoda.

Ave Timbergi sõnul on SRIK loodud siiski mitte töötute inimestega tegelemiseks, vaid hoopis vanade hoonete väärtustamiseks säästva renoveerimise kaudu. Samuti on SRIK-i eesmärgiks levitada ja propageerida säästvat renoveerimist ja vanade materjalide taaskasutamist.

Põltsamaa kultuurikeskuses näha olevate esemete autorid on kõik oma piirkonna inimesed. “Need tööd on nende inimeste visiitkaart, et astuda edasisse tööinimese-ellu,” toonitas Timberg.

“Siit lõpeb meie koostöö projektis osalenutega ning edaspidi peavad nad juba omal käel toime tulema,” lisas ta. Timbergi sõnul oli nende inimeste sooviks luua Jõgevamaa Säästva Renoveerimise Infokeskus, sest näiteks Järvamaal taoline infokeskus juba tegutseb.  

Vana materjali uus elu

Projektis osalenud Aare Lehismaa lausus, et tema eesmärgiks oli valmistada lõputööna midagi sellist, mis oleks ühteaegu nii praktiline kuid väljanägemiselt vanaaegne. Nii valmistas ta vanast lauast kauni laeka, mis sobiks tema enda arvates kuhugi vana kummuti peale.

Samuti oli tema kätetööna valminud nagi.  Samuti oli Aare näitusele toonud veidi vanaaegse moega riiuli, mis sobib näiteks käterätikute või paberirulli hoidjaks.

Peeter Nisu lõputööna on näitusel väljas töölaud koos tööriistariiuli ning valgustusega. Autori sõnul saab töölaua  külge paigaldada ka näiteks puurmasina või kruustangid. Materjalidena kasutas Peeter vana ust, vana kapi detaile, sealhulgas sahtlit.

Isegi lakaluugi kasutas Peeter töölaua valmistamisel ära. Laua  ülemist, neoonlampidega varustatud osa toetavad aga kunagised räästakaunistused. Nisul kulus enda sõnul lõputöö tegemisele umbes nädal aega. Lõputöö tuli valmis saada muu töö kõrvalt, mis projektis osalenud inimestele iga päev teha  anti.

 Peeter on varem töötanud elektriku, keevitaja ja torulukksepana, lisaks teinud veel vähemal määral ehitustööd. “Ma usun, et  nii Kamaris kolme kuu jooksul läbitud töökoolitus kui nüüd Adaveres toimuv õppepraktika aitavad mul edaspidi tööd leida,” oli ta optimistlik.

Seitsmeliikmelises õpperühmas osalenud Daisi Leola lausus, et tema oli töötu olnud juba aasta, kui temaga võtsid ühendust töötukassa inimesed ning küsisid, kas ta oleks huvitatud  töötutele mõeldud harjutusel osalemisest, kus tuleb tegeleda puidutööga.

Leola sõnul oli kohe tunda, et ta on sattunud väga meeldivasse seltskonda. Naine on ka üks neist, kellele on alates veebruarist kindlalt lubatud alalist tööd Adavere puidufirmas.  

Restaureerimine on põnev

Adaveres restaureerimistöödega tegelev firma OÜ Lapoli tegevjuht Oskar Nõges on selle tööga kokku puutunud viimased 12-13 aastat. “Olen palju kirikute restaureerimisega tegelenud. Mulle selline töö meeldib, sest see on huvitav ja vaheldusrikas,”  rääkis Nõges. Tema on tõepoolest valmis seitsmest õpperühmas osalenud inimesest enamiku tööle võtma, kõrvale jääb ehk vaid paar.

Firmajuhi sõnul hakkavad töötajad peamiselt uksi ja aknaid restaureerima. Eelduste kohaselt võib ette tulla ka komandeeringuid. “Loodame, et meile ikka ka tööd jätkub,” oli firmajuhi soov.   

Tööpraktikal olnud inimeste õpperühma juhendas Marge Eelmaa,  sobiv ruum leiti Kamarist. Koostöös Säästva Renoveerimise Infokeskusega alustati renoveerimise algtõdede omandamisest. Vana mööbli restaureerimise saladusi õpetas tööpraktikal olnutele restauraator Kalle Kase. Marge Eelmaa sõnul olid nad töökoolitust ette valmistades valmis selleks, et naistele mingisugust muud tööd leida. Ent juhtus nii, et koolitusele tulnud naised olid varem puidutööga kokku puutunud.

iii

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus