Noorte jalgratturite ja mopeedijuhtide ohutu liiklemise suurendamiseks täpsustatakse majandusministeeriumist arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõus ratturite koolitamise tingimusi, sealhulgas eksami sooritamise kohustust ning määratakse juhtide kvalifikatsiooninõuded, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik.
“Uuenenud reeglid tulenevad eelmisel aastal vastu võetud liiklusseadusest ning nende eesmärk on tagada laste ja noorte liiklejate ohutust. Kurva regulaarsusega sagenevad jalgrattaõnnetused esmalt mais-juunis, soodsate ilmaoludega juba ka aprillis eelkõige linnades ja nooremate koolilaste hulgas. Kõige suurem riskirühm jalgratturite hulgas on 13 – 18 aastased noored, neile järgnevad 7 – 12 aastased lapsed. Saadame teistele osapooltele arvamuse avaldamiseks uue korra, kuidas tagada, et noorte oskused liikluses oleks paremad, et õnnetusi juhtuks vähem,” sõnas majandusminister Kristen Michal.
“Tulevikus peaksid kõik erinevaid kaherattalisi kasutavad noored tegema kooli eel, koolis või koolitaja juures liikluseksami, enne kui iseseisvalt tänavatel sõitma hakatakse. Eksami läbimiseks peab noor liikleja valitsema oma sõidukit, oskama anda käega liikudes hoiatusmärguandeid, mõistab liiklusreegleid ja teistest liiklejatest tulenevaid ohtusid, teab jalgrattakiivri kasutamise vajadust ning oskab käituda ka liiklusõnnetuse korral,” märkis minister.
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette koolid, koolieelsed lasteasutused, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omavad koolitajad ning organisatsioonid, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub jalgratturikoolitus. Lisaks võib üksikkorras jalgratturit ja pisimopeedijuhti koolitada lapsevanem või õpilase seaduslik esindaja.
Sõiduteel tohib iseseisvalt jalgrattaga liigelda alates 10. eluaastast, vanemate järelevalve all alates 8. eluaastast. 10-15aastased jalgratturid peavad omama tänaval liiklemiseks jalgratta juhtimisõigust. Sellise nõude eesmärk on tagada, et reaalselt liikluses osalev noor jalgrattur või mopeedijuht oleks läbinud ettevalmistava koolituse ja sooritanud ka liiklusohtude tundmise ja sõiduvahendi käsitsemise eksami.
“Eduka eksami sooritamisel antakse üle ka juhiluba, mida kaasas kandma ei pea. Teave juhtimisõigusest lisatakse ka liiklusregistrisse, mis tähendab, et juhtimisõiguse tõestamiseks piisab ka näiteks ID-kaardist,” lisas minister.
Enamasti sagenevad jalgrattaõnnetused esmalt mais-juunis, soodsate ilmaoludega juba ka aprillis eelkõige linnades ja nooremate koolilaste hulgas, suve teises pooles satub õnnetustesse rohkem kesk- ja vanemaealisi ja seda pigem maanteedel. Viimastel aastatel toimub jalgratturitega õnnetusi aastaringselt, ka vihmamärjal ja lumisel teel. Pikema perioodi jooksul jalgrattaõnnetusi jäänud vähemaks riigi põhi- ja tugiteedel, kasvanud aga sõiduteest eraldatud jalgratta- ja/või jalgteedel, kus ohustatakse eelkõige jalakäijaid. Vaid 17 protsenti 2015. aasta jalgrattaõnnetustest toimus asulavälistel teedel. Jätkuvalt on ristmikuõnnetuste osatähtsus üle 40 protsenti, 14 protsenti jalgrattaõnnetustest toimus ülekäiguradadel, valdavalt reguleerimata ülekäiguradadel.
Maanteeameti andmetel on kõige suurem on risk jalgrattaga liiklusõnnetusse sattuda 13-18 aastastel noortel, vaid veidi turvalisemalt võivad end tunda 10-12aastased. Murettekitav on ka 7-9aastaste jalgratturite kõrge risk õnnetuses kannatada saada. Aasta jooksul on inimkannatanuga liiklusõnnetusse sattunud kokku 199 (2014. a 200) jalgratturit. Hukkus 3 (2) ratturit.
Vooremaa
